Curling'u EM toimub sel nädalalõpul Tallinnas
16.–24. novembrini peetakse Tondiraba hallis curling’u Euroopa meistrivõistluseid. Nii Eesti meeste- kui ka naistetiim mängivad B-divisjonis, kuid Tallinnas näeb tõelist maailma tipptaset, sest mõõtu võetakse ka A-divisjonis. Curling’u raskuskese asub Euroopas ning maailma parimatest on Tallinnas puudu vaid Kanada ja USA. Sellest, kuidas Eesti jõudis olematutest tingimustest Jeti jäähallis tippvõistluste korraldamiseni, räägime Eesti Curlingu Liidu peasekretäri Harri Lillega.
Harri Lill on rohkem tuntud kui Eesti edukaim meesmängija, kes on segapaaris koos Marie Turmanniga tulnud MM-il korra kuuendale kohale. Vähem teatakse, et 27-aastane noormees on viimased aastad vedanud peasekretärina alaliidu tööd, mis rajaneb vabatahtlikkusel. Igapäevast leiba teenib mees curling’u-klubi Curling Tallinn juhtides.
Curling’u juurde sattus Harri juba 13-aastaselt, olles tegelenud ka ujumise ja korvpalliga. „Curling’ut proovisin onu sünnipäeval Jeti jäähallis. Alguses eriti ei meeldinud. Teismelise poisi jaoks ei olnud korvpall ja curling põnevuselt võrreldavad. Korvpalli jaoks olin aga kahjuks liiga lühike (176 cm), oli ka palju vigastusi. Curling’us avanes kohe võimalus minna välismaale võistlema ja mingil hetkel jäi mu ellu vaid see,“ ütleb Harri.
Isiklikus plaanis on Harri eesmärk jõuda segapaaris 2022. aasta olümpiamängudele Pekingis ning punkte hakatakse selle jaoks korjama 2020.–2021. aastal. Punktide korjamiseks tuleb olla esimese 20 seas ning olümpiale pääseb lõpuks kümme võistkonda. „Eesti edu võti on konkurents ja treeninghall,“ leiab Harri.
Humanitaarabi Skandinaaviast
Curling’u algusaastatel saadi kogu „kivipark“ Soomest, kes omakorda sai kasutatud kivid Rootsist. „Meie jaoks oli see siis tipptase,“ ütleb Harri nüüd. Esimestel ametlikel mängudel Jeti jäähallis, kui enda mõistus otsa sai, peatati mäng ning uuriti Soome Curlingu Liidu kodulehelt reegleid. Alguses mängiti hokijääl, mis tegelikult curling’u jaoks ei sobi – seal pidi kasutama märksa rohkem jõudu. Külmematel talvedel näitas kraadiklaas jäähallis kümmet miinuskraadi ja curling’us, kus liigutused on peale harjamise valdavalt aeglased, hakkas väga külm.
Uus hingamine
Kaheksa aastat tagasi ei kujutanud keegi ette, et kunagi on Eestis tõeline curling’u-hall, kus korraldatakse tiitlivõistlusi ja kuhu sõidavad kokku maailma parimad. „Praegu on Eestis curling’ut väga hea harrastada,“ tõdeb Harri, sest 2014. aasta suvel avati Tondiraba jäähall. „Kui kuulsime, et hall tuleb, hakkasime suhtlema Tallinna spordiametiga. Mujal maailmas on hokiväljakute kõrval alati curling’u-rajad, sest kompressorite pärast on nii kuluefektiivsem. Peame tegema veel palju tööd curling’u kui spordiala tutvustamisel, sest teatakse Saku Suurhalli, aga seda, et Tallinnas saab maailmaklassi jääl curling’ut mängida, mitte nii väga,“ lausub Harri.
