Kristina Šmigun-Vähi sportlaskarjäär | Kahest olümpiakullast dopingusüüdistusteni
Täna õhtul tuli teade, et kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi on andnud nõusoleku Reformierakonnaga liituda ja kandideerida eelolevatel riigikogu valimistel. Alljärgnevalt meenutame Šmigun-Vähi edukat sportlaskarjääri.
Kaks olümpiakulda ja kuus MM-medalit
Oma isa Anatoli Šmiguni käe all treeninud Kristina võitis esimesed tiitlivõistluste medalid 1995. aastal Gällivares, kus pälvis juunioride maailmameistrivõistlustel kaks hõbedat. Kaks aastat hiljem Canmore`is krooniti Šmigun-Vähi kahekordseks juunioride maailmameistriks - 5 km klassikasõidus ja 15 km vabatehnikadistantsil.
Täiskasvanute maailmameistrivõistluste esimesed medalid - hõbeda ja pronksi - saavutas Kristina 1999. aastal Ramsaus. Esimese MM-kulla võitis eestlanna neli hooaega hiljem 2003. aastal Val di Fiemmes, kui võidutses topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis).
Esimesed olümpiamedalid ja kohe kuldsed võitis Kristina 2006. aastal Torino mängudelt, olles kiireim nii 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus kui 10 km klassikadistantsil. 2010. aasta Vancouveri taliolümpialt lisas ta oma auhinnakollektsiooni ka hõbedase autasu 10 km vabatehnikasõidust.
Maailmameistrivõistlustelt võitis Šmigun-Vähi kokku ühe kulla, kolm hõbemedalit ja kaks pronksi.
Maailmakarikasarja etappidel osales Eesti kõigi aegade edukaim naissuusataja 164 korda. Poodiumile jõudis ta 50 korral, millest 16 juhul saavutas esikoha.
Dopinguskandaalid:
23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) teade, et Kristina Šmigun-Vähi dopingu A-proov on osutunud positiivseks. Nädal hiljem jõudis Šmigunide tiimi mänedžer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist tagasi hea sõnumiga: testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse. Seega lükati esmane dopinguteade ümber ja Šmigun-Vähi pääses süüdistustest.
2014. aasta veebruaris kirjutas Venemaa meedia, et ühelt Eesti sportlaselt Torino olümpiamängude (2006) ajal võetud A-proov on osutunud positiivseks. Kuna Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) oli juba detsembris teavitanud tulemustest Eesti olümpiakomiteed (EOK) ja see omakorda suusatajat, otsustas Šmigun-Vähi uudist isiklikult kinnitada.
"Täpselt kaks kuud tagasi sain teate, et kaheksa aastat tagasi, 2006. aasta Torino OM-i käigus ajavahemikul 12.-16. veebruar võetud dopinguproovide uuel kontrollimisel A-proovist ei ole leitud keelatud aineid, kuid väidetavalt leidub selles molekule, mille kaudu on tuletatud kahtlustus keelatud aine kasutamisest," ütles Šmigun-Vähi siis ERR-ile.
Järgnevalt jõudis Šmigun-Vähi dopingujuhtum Rahvusvahelisse Spordikohtusse (CAS). Pika vaikuse järel - mille ajal polnud üldse selge, mille üle kohtus täpselt vaieldakse - teatas ROK 13. detsembril 2017, et kõik Torino olümpiamängude järelproovid on puhtad. Sellega vabastati Kristina taas süüdistustest.
"Minu päev on täna päikest täis. Me kõik oleme neid paari lauset kaua oodanud. Mul ei ole midagi lisada - seal on kõik väga selgelt öeldud," teatas Šmigun-Vähi ROKi uudise järel ajakirjandusele.
