„Vau, ma olen maailmameistrivõistluste võitja,” juubeldas Arida Muru sotsiaalmeedias huvilistega rõõmusõnumit jagades.

Neiu võidukäik on tõeliselt muljet avaldav. Mullusel esimesel tõsisel hooajal krooniti ta juunioride seas Euroopa meistriks, juunioride MM-il oli ta neljas, täiskasvanute MM-il kolmas. Nüüd tuli aga täistabamus. „Ta on esimene bikiinifitnessist Eestis, kes sellise tulemuseni jõudis!” rõõmustas õpilase edu üle Ott Kiivikas Facebookis. „Lisaks tõusis ta maailma jooksvas reitingus kolme parima bikiinifitnessisti hulka! Suured õnnesoovid!”

Selle spordiala juurde jõudmist meenutas Arida Muru Eesti Päevalehe pikas persooniloos nõnda:

„16-aastaselt olin iluvõimlemise jaoks liiga muskulaarne. Olin kümme aastat iluvõimlemisega tegelenud, palju laagrites elanud, sai küll. Vahepeal muretsesin, et justkui polegi midagi, mis mind huvitaks. Kunstiinimene ma pole, hea, et enda jaoks jõusaali leidsin. Isaga nädalavahetuseti harjutades tekkis asja vastu huvi, hakkasin pilte vaatama: ahah, see on biitseps ja see triitseps. Kui tekkis mingi treenitus, uurisid isa sõbrad, kas lavale ei tahaks minna. Kui esimest korda võistlust nägin, mõistsin: pean ka sinna lavale jõudma!

Hakkasin põlve otsas pusima, lõpuks sai isa aru, et huvi on tõsine, ja tuli appi. Liikusime tasapisi, ei ajanud treeningul kohe raskusi suureks. Esimene võistlus oli Sport & SPA CUP. Hakkasin valmistuma viis kuud varem. Peale jõutreeningute harjutasin poseerimist ja läksin dieedile. Ma polnud varem dieeti pidanud, see oli raske, alguses ehmatasin ära. Kui varem ikka kummikommi või friikartulite isu tuli, siis ka sõin. Nüüd enam isudele järele ei anna. Aga kui Pärnus kaks karikat võitsin, oli pingutus end ära tasunud ja mulle tuli hull motivatsioon sisse.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena