EV 100 staadionijooksusarja juhendi järgi on koondarvestuses 1. koha auhind – 750 eurot, 2. koht – 500 eurot, 3. koht – 350 eurot; 4. koht – 250 eurot; 5. koht 150 eurot; 6.koht – 100 eurot. Lisaks pidid parim U20 mees- ja naisjooksja saama kumbki 300 eurot. Iga etapi kolme paremat meest ja naist pidi autasustatama rahalise preemia ja esemelise auhinnaga. “Etapi auhinnaraha täissumma makstakse juhul, kui tulemus ületab 1000 IAAF punkti, vastasel juhul 50% summast,” märgitakse juhendis.

Sarja viimane etapp toimus 19. augustil Pärnu Rannastaadionil. Kui üks jooksjatest uuris augustis Eesti kergejõustikuliidu kestvusalade juhilt Toomas Tarmilt, millal rahad laekuvad, sai ta enda sõnul vastuseks, et kuna väljamaksmisega tegeleb Kergejõustikuliit ja seal paraku rahad liiguvad üliaeglaselt, ei oska öelda, millal need laekuvad, aga kunagi kindlasti laekuvad. “Kuna jõulud on lähenemas ja mul vaja kinke hakata juba ostma, tegin uue kirja septembris, vastuseks sain, et keegi pole raha saanud, kui laekuvad, siis kõigile.”

“Minu jaoks on üldse küsimus, kust see raha tuleb – viimase etapi pressiteates isegi ei mainitud, et Pärnu õhtumiitingu raames joostakse 1000 m EV100 sarja arvestuses. Kes sooviks olla sellise ürituse sponsor, mis mitte kuidagi pildiski pole? Kahtlen sügavalt, et järgmine aasta see toimuma saab,” leidis teine jooksja.

Ajakirja Jooksja Jooksuportaal küsis Toomas Tarmilt, miks auhinnarahade maksmine on veninud. “Väikesed viivitused on, aga saame lahendatud. Ajakirjanduse vahendusel me seda asja ei aja,” kostis Tarm selle peale.

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi teadis suvisest kirjavahetusest erinevate korraldajate ja alaliidu vahel, et tol hetkel selle sarjaga seotud ülekanded läksid klubidele ära. Ta lubas asja lähemalt uurida ja kui olukorrast pilt 100% selge, siis vastata.

Enn Selliku õpilase Andi Nooda sõnul on väga piinlik kuulda teiste jooksjate käest, kuidas staadionijooksu sarja eest lubatud summasid ei suudeta ära maksta ja jooksjad peavad seda taga ajama, kui samal ajal lüüakse rahvajooksul kohe peale võistlust ümbrik kätte.

“Sportlased, antud juhul jooksjad on nagu kõvad töömehed – kui töö on tehtud, peab ka lubatud raha olema kohe laual, mitte, et nad peavad seda ise taga ajama. Olukord on igasugused piirid ületanud ja siis räägitakse, et keegi ei taha staadionil joosta ja koondist esindada. Praegusel ajal toimub pidev ja pidurdamatu staadionijooksu välja suretamine ja seda juba täiesti süsteemi ladvikust. Eesti jooksusüsteem vajab täielikku suurpuhastust, sedasi jätkates ei tule meil enam ühtegi maailma või Euroopa tasemel staadionijooksjat,” pahandas Noot.