Rein Pill napsas nimekate konkurentide ees võidu
Helsingis CSI5* taseme puhtusele ja kiirusele peetud ratsutamise takistussõidus osales kokku 35 võistlejat, kellest üks parem, kui teine. Rein Pill jättis enda selja taha paljud maailmaklassi ratsanikud - Jur Vrieling, Steve Guerdat, Maikel Van der Vleuten, Peder Fredricson jt. Neli esimest võistluspaari lõpetasid kõik ühe sekundi sees.
Helsinki Classics on traditsiooniline laupäevaõhtune puhtus-kiirus parkuur Helsinki International Horse Show’l, kus takistuste kõrgus ulatub 150 cm-ni. Guilherme Jorge’i ehitatud rada ei olnud tehniliselt ülemäära keeruline, mida peegeldas ka fakt, et puhta sõidu tegid lausa 18 võistluspaari. Ülejäänutel lipsasid vead enamasti sisse siis, kui üritati aja peale sõitma minna. Omajagu pikalt hoidis liidripositsiooni Maikel van der Vleuten hobusega Arera C, kes puhta sõiduga sai ajaks 50,89 sekundit, mis kokkuvõttes andis talle neljanda koha.
Steve Guerdat andis Venard de Cerisy’ga korralikult gaasi ja jõudis kiiremini finišisse, lõpetades ajaga 50,60 sekundit. Võistlusklass hakkas juba otsi koomale tõmbama ja Guerdat oli jätkuvalt tulemustes esimene. Jur Vrieling ja Dallas VDL ei kujutanud pealtnäha suurt ohtu, sest hobune tundus enne hüppamist pisut suur ja aeglane, kuid antud arvamus ei pidanud paika. Hollandlane tegi lühikesed pöörded, sõitis pikematel distantsidel hobust palju edasi ning edestas Guerdat’d 13 sajandikuga, mis viis ta juhtima. Eelviimasena olid stardis Rein Pill ja Alfons Ra. Sõitu jälgides ja seda liidriga võrreldes ei tundunud, et sellest esikohaks piisaks, kuid võta näpust! Veel lühemad pöörded, hea kiirus ning natuke õnne tõid meie paari Vrielingust omakorda 8 sajandikku kiiremini finišisse ning kui viimasena startinud Harm Lahde (Oak Grove’s Vogelfrei) ülemäära kiirelt ei liikunud, oli kindel, et Eesti paar on CSI5* võistlusklassi võitnud, edestades mitmeid maailma tippratsanikke.
„On ju vägev rivi minu selja taga,“ naeris õnnelik võitja. Kui nii mõnigi maailmakuulsa nimega konkurent paistis autasustamisel hapu näoga, siis teise koha omanik, Hollandi tippsõitja Jur Vrieling tunnustas ja kiitis võitjat. „Jur tuli peale autasustamist rääkima, et oli juba end võitjaks pidanud, kui tulin mina ja napsasin talt võidu,“ muigas Rein. „Mul ei olnud üldse plaani võitma minna. Tavaliselt enne suurt sõitu (GP-d) ei minda eelneval päeval kihutama nagu pöörane. Aga sõites vaatasin, et läheb päris hästi ja lasin hobusel minna. Alfons hüppas ülihästi ja toimis veel paremini, kui eile, mõtlesin siis, et las läheb. Niimoodi tuleb harva välja, nagu täna tuli. Kui sõit läbi sai, vaatasin tablood ja – ohhoo, sain esimese aja! See tuli endalegi suure üllatusena!“
Rada oli ehitatud pöörete peale ja need õnnestusid meie paaril ideaalselt. „Kuna Alfons on mõistlik hobune, siis sain tal vabalt minna lasta, ilma et peaksin kartma, et homme pole ta enam nii hästi juhitav.“ Meie ratsanikest on Reinul ainsana võimalus ja au pühapäevases 5* Grand Prix’s kaasa lüüa. Kuna selles sõidus on tase väga kõrge ja häid paare nii palju, siis otsustas rajameister esmakordselt, et parkuuri lisatakse paar tõket, mis on kõrgusega 165 cm. „Homne rada saab kindlasti olema väga tehniline ja lisaks ka kõrge. Läheme andma oma parimat,“ ütles Rein.
