Mõttespordis tagab edukuse uudishimu
Londonis toimunud rahvusvahelisel mõttespordi olümpiaadil Pentamindi maailmameistrivõistlustel osales Eestist kuueliikmeline koondis, mis saavutas koguni kaks medalit. Kuldmedali võitis Ankush Khandelwal 504,84, hõbemedali Martin Hõbemägi 483,58 ja pronksi Andres Kuusk 482,84 punktiga.
See katke on pärit augusti lõpus välja saadetud pressiteatest, mis tavapärasele spordisõbrale tõenäoliselt midagi ei ütle. Kuna tublide eestlaste edu laias maailmas ei tohi võtta iseenesestmõistetavana, siis paotame veidi ust mõttespordi põnevasse maailma, abiks tänavusel MM-il pronksmedali teeninud varasem neljakordne maailmameister Andres Kuusk.
Tipud saavad kokku MM-il
Mõttespordiks võib Kuuse sõnul pidada kõiki võistlusmomendiga mänge, kus parim selgitatakse ajutööga. Spordiala ametlik nimi on mõttespordi viievõistlus ja kõige kõrgem tase on igal aastal peetavad maailmameistrivõistlused. „Turniir kestab 10 päeva, võisteldakse 12 tundi päevas ning kokku peetakse 70–80 turniiri, kuid igal võistlejal läheb lõpuks arvesse viis parimat tulemust,“ tutvustab Kuusk. Mängude valik MM-il on ajaga muutunud. Eristatakse „kallimaid“ ja „odavamaid“ alasid, mis annavad vastavalt rohkem või vähem punkte. „Näiteks male annab suuremal hulgal punkte kui mõni vähem tähtis mäng. Ühel päeval jõuab mängida kaks-kolm ala. Kuna korraga toimub viis mängu, siis jagunevad võistlejad alade vahel ära. Kõige populaarsemad alad tõmbavad enda juurde 50–60 mängijat, väiksematel jääb osalejate arv kümne ligi,“ selgitab Eesti üks parimaid mõttesportlasi. „Iga osaleja valib nende kümne päeva jooksul mängud, kus ta tahab osaleda, ning teatud valemi alusel annab iga turniir punktiskoori. Tulemused pannakse tabelisse ja viis parimat läheb igal võistlejal kirja üldarvestusse, mille põhjal selgitatakse võitjad.“
Mängus oskused ja õnn
Eestist on võimalik MM-ile pääseda katsevõistlustel, kus tänavu osales umbes 60 inimest. Neist kuus parimat moodustasid augustis Londonis peetud maailmameistrivõistlustel meie koondise. „Inimesi, kes mõttespordimänge mängivad, on küll ja veel, kuid päris viievõistlust harrastavad ja võistlemas käivad 200–400 inimest,“ ütleb Kuusk ala leviku kohta Eestis. Mitmevõistluses on põhirõhk mängudel, mis nõuavad oskusi, kuid kavas on ka alad, kus on sees teatav õnnefaktor. „Minu lemmikud on mängud, kus õnnefaktorit pole, näiteks klassikalised male ja kabe või modernsed abstraktsed strateegiamängud nagu Trench või Lines of Action, mis on ilmselt tavainimesele üsnagi tundmatud,“ toob Kuusk välja.
Motivatsioon õppida
„Eduka mõttesportlase kõige tähtsam omadus on uudishimu. Sa pead tahtma paremaks saada. Kui sind ei huvita, kuidas tegelikult mängu mängima peaks, siis on väga raske kuskile jõuda. Maailmas on küll ja veel inimesi, kes mängivad kogu elu malet, aga teevad pidevalt samu vigu. Neil pole motivatsiooni õppida ning nad on rahul oma tasemega. Mõttesportlasel peab olema pidev soov jälile jõuda, miks ta partii kaotas või mis valesti läks,“ avaldab Kuusk saladuse, millist omadust peaks mõttemängurite juures esimese asjana otsima.
Kuidas Andresest mõttesportlane sai ja kuidas mõttespordi tipud treenivad? Loe ajakirjast Sport.
