Sulgpall paneb mängima nii õpilase kui ka õpetaja
Sulgpalli juured ulatuvad rohkem kui 3000 aasta taha: sarnast mängu harrastati nii Antiik-Kreekas kui ka Vana-Egiptuses.
Hiljem sai poona nime all tuntud mäng populaarseks Indias, kust Briti ohvitserid selle 19. sajandi keskel Euroopasse tõid. Just Inglismaal sai sulgpall oma tänapäevase nime ja praegused reeglid. Sealt edasi sai ala hoo sisse kogu maailmas ja tänaseks on sulgpallist kujunenud harrastajate arvult teine spordiala jalgpalli järel.
Sulgpall kõigile
Üks peamine sulgpalli populaarsuse kasvu põhjus see, et ala sobib hästi koolitundidesse. Nii on sulgpallist saanud näiteks Prantsusmaal kõige populaarsem koolisport. Eestis sai sulgpall koolispordina suurema hoo sisse siis, kui Eesti Sulgpalliliit alustas kooliprojekti „Sulgpall kõigile“. „Sulgpall kõigile“ põhineb Maailma Sulgpalliföderatsiooni programmil Shuttle Time, mille eesmärk on pakkuda tuge õpetajatele, kes tahavad lasta lastel kehalise kasvatuse tundides sulgpalli mängida. Nelja aasta jooksul on „Sulgpall kõigile“ õpetajate koolitustel osalenud üle 350 õpetaja ligi 200 Eesti koolist. Eesti eri paigus toimunud koolitustel said õpetajad teadmisi, kuidas tunnid õpilastele sulgpalliga huvitavaks teha. Et kuuldut ja nähtut oleks hiljem kergem järele proovida, viisid õpetajad kaasa sulgpalli algõpetuse raamatuid ja sulgpallivarustuse komplekte.
Mängida on lahe
Koolitusi vedanud Anneli Kõrge, kel on rohkem kui 20-aastane õpetaja- ja treenerikogemus, arvas varem, et õpetajatel võiks sulgpalli vastu huvi olla küll, kuid nii rohke osalejaskond ja positiivne tagasiside valmistasid talle üllatuse. „Õpetajatega suheldes tundus, et nad tahaksid sulgpalli koolis rohkem mängida ja pakkuda sellega lastele midagi uut ja huvitavat. Nii suur huvi koolituste vastu oli aga üllatav – nagu ka see, et paljud osalenud õpetajad soovivad tulla uuesti, et õpitut korrata ja uusi mõtteid saada,“ räägib Anneli. Tema hinnangul meeldib lastele eeskätt sulgpalli mängulisus. „Sulgpall arendab tegelikult paljusid kehalisi oskusi, kuid mängulisi harjutusi tehes ja hasarti minnes ei pane lapsed ise tähelegi, et teevad samal ajal kiirust, osavust või tasakaalu arendavaid harjutusi.“
Õpetajate suurt huvi võib Anneli arvates seletada ka sellega, et sulgpalli saavad mängida koos nii poisid kui ka tüdrukud ja mängurõõmu tunnevad kõik oma sportlikust tasemest hoolimata. Tema sõnul on eriti maakoolide õpetajad öelnud, et võistkondlike pallimängude jaoks jääb sageli lapsi tunnis väheks, kuid sulgpall sobib hästi. See ei vaja nii suurt osalejate arvu ja koos saavad harjutada erinevate sportlike oskustega õpilased.
