Tantsutreener Joel Juht valmistub maailma raskeimaks ultramaratoniks, kus külma -50 kraadi
Distantse on erinevaid, pikim neist 690 kilomeetrit. Kuna külma on seal tavapäraselt -50 kraadi, lõpetas tänavu 160 kilomeetri jooksu neli võistlejat ja 480 kilomeetri jooksu vaid üks jooksja. 480 kilomeetri rekord on 2016. aastal joostud Jan Kriska (USA) 117 tundi ja 24 minutit. Rada võib läbida mägirattaga, suuskadega või jalgsi. Juht eelistab joosta.
Juhti tuntakse peamiselt tantsija ja koreograafina, kes on tegelenud tänavatantsukultuuri edendamisega alates 1993. aastast. 2017. aastal võttis ta ette oma esimese ultrajooksu, Sahara kõrbeliivas toimuva 251-kilomeetrise Marathon des Sablesi, sest talle öeldi, et ta ei tee seda kunagi ära. Kui jooks oli edukalt lõpetatud, viskas üks võistleja nalja, et nüüd siis järgmisena Yukon Arctic Race. Juht küsis uudishimust, mis see on ning on nüüd jaanuarist peale katsetanud erinevaid hingamis- ja külmaharjutusi.
Ta karastab keha külma dušiga hommikuti ja õhtuti. Lisaks on ta käinud lumes istumas ja kodutiigis ujumas. „Alguses oli see kõik kehale korralik šokk, sest tuli täielikult enda mugavustsoonist välja tulla, kuid iga päevaga hakkad seda aega pikemaks venitama. Aju annab märku, et lõpeta see jama ära, aga pead vastu pidama,“ räägib ta. Juht kasutab Guinnessi rekordi omaniku Wim Hofi raamatut, mille näidete puhul sai ta aru, et me oleme palju tugevamad, kui ise arvatagi oskame.
Lisaks käib Juht kahel korral nädalas meres ujumas, mille eesmärk on eelkõige jalgadele puhkust anda ja treenida samal ajal vastupanu külmale. „Meres ujumine on kindlasti üks loomulikumaid treeninguid, et keha suudaks külma paremini vastu võtta, sest kui oled ujunud ilma kalipsota 30 minutit 11-kraadises vees, annab keha märku ja külm võtab üle,“ ütleb Juht.
Pärast veest väljumist läheb vähemalt tund, et 18-kraadise õhutemperatuuriga üles soojeneda. Meres ujumist treenib Juht treener Eiko Toomiga ja see toimub piki merekallast, kus probleemses olukorras ei upu ära.
Üks kõige raskem osa treeningust on joosta tunde, autorehv järel lohisemas. Kui Juht alustas, arvas ta, et rehv kaalub umbes 15 kilo. Kui ta oli jooksnud juba kaks kuud, kolm korda nädalas, sai ta aru, et tegelikult kaalub rehv 30 kilo. Rehvi vedamise eesmärk on simuleerida kelgu vedamist, millega Yukonis tuleb kaasas kanda toitu ja varustust. Nädala jooksul teeb Juht rehviga jookse umbes 8−9 tundi. Selle eesmärk on treenida kogu tugiliikumisaparaati ja kerelihaseid.
