Pronksimees Magnus Kirt: medal näitab, et tehtud töö on õige
Odaviskaja Magnus Kirt viskas Berliini kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel kohe avakatsel 85.96, mis andis sakslaste Thomas Röhleri (89.47) ja Andreas Hofmanni (87.60) järel pronksmedali.
„Väga raske võistlus. Eks olen ennegi igasuguste selliste pausidega harjunud, aga täna oli neid kuidagi eriti palju. Kui esimese katsega hea tulemuse kirja sain... Ei ütle, et ootamiseks läks, aga sellist head rütmi ei leidnud, nagu tavaliselt on olnud,” ütles Kirt Eesti ajakirjanikele sissejuhatuseks.
Kas avakatse võttis veidi pingeid maha?
„Ei ütle, et esimese katsega pinged maha oleks võtnud. Mingil määral, aga arvasin, et sellest ei piisa medaliks, teades sakslasi, tšehhe ja kõiki teisi. Nad on võimelised viskama väga kaugele. Arvasin, et 88-89 on medali hind. Nagu näha, oli kõigil täna rütmiga raskusi. Eks ma otsisin kogu võistluse aja head rütmi. Esimene katse toimis ülihästi, teistes tahad ikka juurde panna, läks natuke liiga panemiseks.”
Mida see medal su karjäärile mõeldes tähendab?
„Kogu karjääri vaadates on see kindlasti väga tähtsal kohal, ikka esimene medal. See näitab, et töö, mida oleme teinud, töötab. Väga, väga suure tähtsusega!”
Keda tahaksid tänada või kellele soovid medali pühendada? Kes on need inimesed, kellest tuleks täna rääkida lisaks Magnus Kirdile?
"Eks siin ole väga palju inimesi, kellest rääkida. Eelkõige treenerid, see kolmik (Indrek Tustit, Heiko Väät, Marek Vister), kes minuga koos töötavad ja on end minuga samas rütmis tööle pannud. Kindlasti ka väikest kogukonda Tõrvat, kus ma ise pärit olen, seal olid juba kvalifikatsiooni ajal suured ekraanid üleval. Ja Eesti rahvast, kes elab kaasa. Ja muidugi pere! Ilma pere toetuseta oleks raske sporti teha."
Palju sa võistluse eel pingeid tundsid? Tegelikult sa ju olid üks medalisoosik, ehkki sa ise nii kordagi ei öelnud.
"Eks mingil määral seda pinget tundsin ja üritasin seda vältida, mitte sellele mõelda. Arvan, et kui oleksin sellele mõelnud, siis poleks ma seisnud siin medalimehena. Üritasin mõelda nendele asjadele, mida pean võistlusel tegema ja eks siis ole näha, kuhu see mind koha mõttes viib. Üritasin võistluse eel mõtteid võistlusest eemal hoida ja alles viimastel tundidel hakata sellele mõtlema, mida soojendusel teen või platsil tehniliselt mõtlen."
Medal on väga tähtis ka Eesti koondisele tervikuna, eriti kui arvestame, et Gerd Kanter, kes on olnud see käilakuju aastaid, andis siin lahkumisetenduse.
"Jah, aga arvan, et Gerd ka, kuigi ta ütles, et lõpetab karjääri, mulle tundub, et temas on seda nooruslikkust veel palju, ta võiks veel jätkata küll, pusida nooremate meestega ja Eesti lippu kõrgel hoida."
