Heiki Mägi poolt viskehetkel tehtud foto pealt on aga näha, et Kirdi lõug võis viske järel maandudes joont puudutada. Kuigi täit tõtt muidugi foto pealt välja lugeda ei saa - pildi peal võib ka varju tõttu tunduda, et lõug on vastu maad -, tunnistab Eesti Kergejõustikuliidu kohtunikekogu esimees Andres Piibeleht, et asi võis tõesti nii olla.

"Odaviskes on jah nii, et ükski kehaosa ei tohi vastu joont minna - sealhulgas ka juuksed ja habe," tõdes Piibeleht. "Selle pildi pealt tõesti tundub, et lõug võis vastu maad minna, aga täie kindlusega ei saa seda muidugi öelda."

Videot vaadates tundub aga pigem, et Kirt suudab täpselt enne joont pidama saada. Mine ja võta nüüd kinni!

Piibelehe sõnul on suurematel võistlustel odaviskesektoris spetsiaalne kaamera, mis joont ja võimalikku selle peale astumist jälgib. Eesti meistrivõistlustel sellist tehnikat aga ei kasutatud ning üleastumisi valvasid kohtunikud palja silmaga.

"Sellised kaheldavad olukorrad tõlgendatakse üldjuhul sportlase kasuks. Mõned aastad tagasi oli näiteks sarnane olukord Risto Mätasega: alguses lugesid kohtunikud, et ta astus üle, ent Mätas väitis, et ta sõrmed ei läinud vastu maad, vaid olid õhus. Protesti esitamise järel sai ta uue katse," meenutas Piibeleht.

Tulemus jääb niiehknaa püsima

Oli tegu üleastumisega või mitte - praegu enam suurt vahet niikuinii ei ole. Protesti ei ole kellelgi võimalik enam esitada - ja selleks ei oleks ka erilist mõtet, sest Kirt oleks meistritiitli võinud võtta ka stabiilses seerias tehtud teiste visetega.

"Protesti saab esitada pool tundi pärast tulemuste välja kuulutamist. Pärast ei lähe need enam arvesse," selgitas kohtunikekogu esimees.

Seega läheb Magnus Kirt nii või naa EM-ile vastu võimsa viske pealt - selles, et oda lendas enam kui 88 meetri kaugusele, ei kahtle keegi. Igaks juhuks võiks aga mees EM-i ajaks habeme ära ajada, et suurvõistlusel õnnetul kombel mitte üle astuda!