Eestlastele terendab ülipõnev kergejõustiku EM. Tihtilugu võidetakse medaleid ikka kahekaupa

Eestlaste jaoks on tänavuse spordisuve üheks tippsündmuseks kergejõustiku EM, mis toimub sel korral 6.-12. augustini Berliinis.

Alates 1994. aasta Helsingi EM-ist taas iseseisva koondisena väljas olnud Eesti on seejärel võitnud Euroopa meistrivõistlustelt üheksa medalit. Kui autasudeni on jõutud, siis on tihtilugu võidetud ikka kaks medalit. Kolme autasu ei ole ühelt tiitlivõistluselt aga saadud.

Kahe medalini on eestlased jõudnud 2002., 2006. ja 2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Üks medal võideti 1998., 2012. ja 2016. aastal. Medalita jäädi aga 1994. ja 2010. aastal.

Eestlastest on Euroopa meistrivõistlustel võitnud kõige rohkem medaleid Gerd Kanter, kes on poodiumile kerkinud neli korda. Kaks medalit on võitnud Erki Nool. Korra on poodiumil käinud Pavel Loskutov, Rasmus Mägi ja Aleksander Tammert. Ainus kuldmedal pärineb 1998. aastast, kui kümnevõistluses võidutses Nool.

Eeloleval EM-il loodavad eestlased eelkõige Maicel Uibole, Magnus Kirdile ja Rasmus Mägile. Neist esimene on Euroopa hooaja edetabelis liidriks, teine on neljandal ja kolmas kuuendal positsioonil.

Kui Uibo hoiab Euroopa edetabelis 8514 silmaga esikohta, siis tasub mainida, et praegune Euroopa kõige tugevam kümnevõistleja Kevin Mayer ei ole sel aastal kümmet ala omavahel veel sobitanud.

Odaviskes Eesti rekordi 90 meetri alla viinud Kirdi ees on praegu ainult sakslased. Teda edestavad hooaja edetabelis Johannes Vetter, Andreas Hofmann ja Thomas Röhler.

Kui Mägi on 400 m tõkkejooksus Euroopa edetabeli kuues mees 49,04-ga, siis kaks siinse piirkonna meest on sel hooajal teistest olnud kindlalt üle. Norralane Karsten Warholm on saanud ajaks 47,65 ning Türgit esindav Yasmani Copello 48,31.

Kes on sel hooajal veel korralikku taset näidanud? Karjääri viimaseks tiitlivõistluseks valmistuv Kanter on kettaheites Euroopa tabeli 17. mees. Kümnevõistleja Karl Robert Saluri hoiab samas 12. positsiooni.

Eestlaste kohad Euroopa meistrivõistluste esikümnes:

1994. aasta Helsingi EM

• 8. koht Valeri Bukrejev (teivashüpe) 5.70 m
• 10. koht Erki Nool (kümnevõistlus) 7953 p

1998. aasta Budapesti EM

• 1. koht Erki Nool (kümnevõistlus) 8667 p

2002. aasta Müncheni EM

• 2. koht Erki Nool (kümnevõistlus) 8438 p
• 2. koht Pavel Loskutov (maraton) 2:13,18 h
• 4. koht Jane Salumäe (maraton) 2:33,46 h
• 5. koht Aleksander Tammert (kettaheide) 64.55 m
• 10. Golberg, Laht, Vihmann, Nool (4x100) 39,69 sek

2006. aasta Göteborgi EM

• 2. koht Gerd Kanter (kettaheide) 68.03 m
• 3. koht Aleksander Tammert (kettaheide) 66.14 m
• 9. koht Kristjan Rahnu (kümnevõistlus) 8083 p

2010. aasta Barcelona EM

• 4. koht Gerd Kanter (kettaheide) 66.20 m
• 4. koht Mikk Pahapill (kümnevõistlus) 8298 p
• 9. koht Märt Israel (kettaheide) 62.59 m
• 10. koht Andres Raja (kümnevõistlus) 7991 p

2012. aasta Helsingi EM

• 2. Gerd Kanter (kettaheide) 66.53 m
• 5. koht Rasmus Mägi (400 m tõkkejooks) 50,01 sek
• 10. koht Risto Mätas (odavise) 75.85 m

2014. aasta Zürichi EM

• 2. koht Rasmus Mägi (400 m tõkkejooks) 49,06 sek
• 2. koht Gerd Kanter (kettaheide) 64.75 m
• 6. koht Risto Mätas (odavise) 80.73 m
• 7. koht Eleriin Haas (kõrgushüpe) 1.94 m
• 9. koht Martin Kupper (kettaheide) 60.89 m
• 10. koht Tiidrek Nurme (5000 m) 14.13,89 min

2016. aasta Amsterdami EM

• 3. koht Gerd Kanter (kettaheide) 65.27
• 4. koht Risto Mätas (odavise) 82.03
• 4. koht Ksenija Balta (kaugushüpe) 6.65
• 6. koht Kaur Kivistik (3000 m takistusjooks) 8.33,75
• 7. koht Martin Kupper (kettaheide) 63.55