MM-i KOLUMN | Janno Kivisild: Belgiale teenitult maailmameistrivõistluste lohutusauhind

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MM-il kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Belgia – Inglismaa kohtumise järel jagas oma mõtteid Eesti koondise abitreener Janno Kivisild.

Proloog

Enne kolmanda koha kohtumist oli põhiliselt õhus kaks küsimust. Esiteks, kui tõsiselt võtab üks või teine võistkond pronksimängu ja kui palju roteeritakse sellest tulenevalt harjumuspärast koosseisu. Ja teiseks, kuidas mõjutab 24 tundi vähem taastumisaega inglaste mänguvalmidust.

Kooseisudest oli näha, et belglased on algrivistuseks väljakule pannud parima võimaliku koosseisu. Ainult kahe uue mängija, Thomas Meunier ja Youri Tielemansi, põhikoosseisu toomine võrreldes poolfinaaliga näitas, et Belgia võtab mängu tõsiselt ja pronksmedalil on nende jaoks väärtus.

Usun, et sarnase ambitsiooniga läksid kohtumist mängima ka inglased, kes olid pea pool põhikoosseisust värskete jalgade vastu välja vahetanud. Kindlasti mõjutas Gareth Southgate´i valikut nii horvaatide vastu mängitud 120 minutit kui ka napp taastumisaeg poolfinaali ja pronksimängu vahel.

Kuigi taastumisaja erinevusest on selle mängu eel palju räägitud, olgu tõe huvides välja toodud fakt, et nii 2010 kui ka 2014 võitis kolmanda koha mängu meeskond, kellel jäi poolfinaali ja pronksimängu vahele ööpäeva jagu vähem aega kui nende vastastel.

I vaatus

Mäng algas mõlemapoolselt sooviga haarata initsiatiiv ja olla palli valdav pool. Tähelepanuväärne oli Belgia pallita mängu taktikavalik. Analoogselt Brasiilia mänguga nihutati kolmest ründajast just Romelu Lukaku ja Eden Hazard äärtele ning Kevin De Bruyne mängis tipuründaja positsiooni, langedes vajadusel poolkaitsjatele appi. Seda tehti eesmärgiga tuua kvaliteeti juurde just pallivõitmisele järgnevates kontrarünnakutes, kus ääred võiksid jääda üks ühele olukordadesse vastaste äärtega.

Juba neljandal minutil alustas Thibaut Courtois rünnaku, mille lõpplahendusena leidis belglaste vasak äärekaitsja Nacer Chadli üles paremkaitsja Meunieri, kes ühe puutega tsenderduse oskuslikult väravasse lükkas. Kuraditosina minuti möödudes näitasid Hazard, Lukaku ja De Bruyne esimest korda, miks Roberto Martinez on nad kaitses just sellistele positsioonidele jätnud ja kui ohtlikud võivad olla nende osalusel kontrarünnakud.

Mäng ise kulges mõlemalt poolt sarnase stsenaariumiga – kui kiire üleminek kaitsest rünnakule ei õnnestunud, võeti hoog maha ja üritati palli säilitades pikema positsioonilise rünnakuga leida tee vastaste väravani. Teine osapool seisis aga kompaktses blokis, eesmärgiga platseeruda palli ees selliselt, et panna söödusuunad oma väravale kinni.

24. minutil oli Harry Kane´il suurepärane võimalus Inglismaa tagasi mängu tuua, aga karistusala joonelt sooritatud löök näitas, et sihik on mehel täna paigast ära ja viigivärav jäi sündimata.

Pooltunni möödudes jätkus inglaste poolt palli liigutamine. Pakutud tempo polnud aga belglaste jaoks mingisugune probleem. Samas ei suutnud Belgia palli võitmistel midagi erilist korda saata, sest inglaste distsiplineeritud töö pärast pallikaotust oli tehtud eeskujulikult ja viiemeheline kaitseliin tekkis Belgia ründajate ees mõne hetkega. Elevus ja teravus inglaste väljakupoolel tekkis siis, kui belglased palli kiiremini äärelt äärele liigutama hakkasid. Üldiselt mängis Belgia poolaja lõpuni motoga: „Tark ei torma“ ja nende jaoks oli kõik kontrolli all. Ainukene tõrvatilk meepotis oli sunnitud vahetus kuus minutit enne poolaja lõppu, kui Chadli vigastuse tõttu lahkus ja Thomas Vermaelen tema koha üle võttis.

II vaatus

Teine poolaeg algas inglaste poolelt vahetustega. Jesse Lingardi ja Marcus Rashfordi näol sooviti mängu tuua teravust ja värskeid jalgu, et tõsta mängutempot ja belglaste väravalukku lahti muukida. Inglased on üritavamaks pooleks. Aktiivsemalt kasutati ääri ja jõuti tihedamini palliga ka belglaste trahvikasti. Teravust tekitades teeniti ka standardolukordi, kuid Belgia tegutses neid kaitstes eksimatult.

56. minutil oli Lukakul suurepärane võimalus lüüa Belgia teine värav, kui kontrarünnaku tulemusena pani De Bruyne inglaste trahvikastis kandikul palli ründaja jala peale, kuid mehe esimene puude vedas teda juba mitmendat korda suurepärases olukorras alt. See jäi ühtlasi ka Lukaku viimaseks võimaluseks sellel MM-il, sest juba neli minutit hiljem otsustab Martinez asendada Lukaku lühikesekasvulise Dries Mertensi kiirete ja osavate jalgadega.

Inglased ei jätnud aga jonni ja nende surve aina kasvas. Punasärkide idee oli jätkuvalt kasutada aktiivsemalt ääri, aga pall ei leidnud tsenderdustega väga tihti teed belglaste trahvikasti. Eric Dieri eestvedamisel suudeti luua teravust ka väljaku keskosas, kui mees pääses kasti tagant löögile ja mõni minut hiljem üks ühele olukorras belglaste väravaesisel, kus Toby Alderweilerd viimasel hetkel Belgia kõige hullemast päästab. Standardolukordades otsiti pidevalt Harry Maguire´it, aga Vincent Kompany ei jätnud inglast tähelepanuta ja oli pidevalt tema sooritust segamas.

Tosin minutit enne mängu lõppu näitas Belgia taaskord seda, millises mänguelemendis nad sellel MM-il on olnud uskumatult head – järjekordne kiire üleminek, mille lõpplahendusena pidi Jordan Pickford paremkaitsja Meunier löögi oskuslikult tõrjuma. Kuid paar minutit hiljem saab Hazardi poolt tehtud see, mis Meunier´il jäi tegemata – Belgia kapten viib meeskonna De Bruyne söödust 2:0 juhtima. Nende kahe mehe vaheline koostöö on olnud suurepärane terve turniiri jooksul. Teine värav lõpetas ühtlasi ka mängu. Inglastel ei olnud enam jõudu ja Belgia ei vajanud enamat.

Postskriptum

Belgia vääris võitu ja tasuks ajalooline pronksmedal MM-ilt. Ütlen ausalt, et nemad olid ka minu lemmikmeeskond sellel MM-il. Inglaste jaoks lõppes suurturniir nukrates toonides, aga õnneks pikalt nukrutsema nad ei pea, sest juba õige pea algab teekond uue tiitli, Euroopa meistrivõistluste karika suunas.