MM-i PÄEVIK | Horvaatia lõpetas Ida-Euroopa 56 aasta pikkuse ootuse
Jalgpalli MM-finaalturniiridel on kulda ja karda ikka jaganud Lõuna-Ameerika ja Lääne-Euroopa suured vutiriigid. Pärast Horvaatia suursaavutust ehk Venemaal toimuval MM-il finaali jõudmist on nad alles kolmas Ida-Euroopa riik, kes maailmameistrivõistlustel finaali jõudnud.
Lääne-Euroopa üleolek Ida-Euroopa suhtes on jalgpalliväljakutel olnud ajalooline. Esiteks on ju jalgpalli sünnimaa Inglismaa ja esimestel MM-idel oli Euroopas jäme ots Itaalia käes. Teise maailmasõja järel hakati paljudes idabloki riikides rohkem panustama aga individuaalaladele ja olümpiaspordile ning nii jäi jalgpall mitmel pool vaeslapse ossa. Senise korra lagunemisega 1990-ndate alguses mindi aga riiklikult süsteemilt üle klubispordile, mis tõi mitmel pool kaasa veelgi suurema tagasilöögi. Lisaks mängis seejärel ja mängib ka tänapäeval suurt rolli Lääne-Euroopa majanduslik üleolek.
Probleeme on aastate jooksul olnud teisigi. Näiteks Venemaa ja Ukraina koondise arengut on aastate jooksul pärssinud koduses liigas makstavad kõrged palgad ja mängijate võimetus Lääne-Euroopa tippklubides läbi lüüa (seda eelkõige halva rutiinitaluvuse pärast). Balkani poolsaarel kaks viimast probleemi puuduvad, kuid sealsed riigid on jällegi väiksemad ehk kuldsele põlvkonnale ei järgne uus kuldne põlvkond alati kohe.
Nüüd on aga Horvaatia kuldne põlvkond saanud sellega hakkama ja jõudnud MM-finaali. Viimati mängis Ida-Euroopa riik MM-finaalis koguni 56 aastat tagasi, kui Tšehhoslovakkia kaotas 1962. aastal 1:3 Brasiiliale. Varasemalt ongi ainsate Ida-Euroopa koondistena MM-finaalis mänginud Tšehhoslovakkia ja Ungari. Mõlemad on esikohale saanud pallida kahel korral, kuid mõlemal juhul on tulnud vastu võtta kaotus.
Pühapäevasele finaalile ette vaadates tuleb tõdeda, et Ida-Euroopa esimest MM-tiitlit on keeruline loota, kuna esikohamängus on selgeks soosikuks Prantsusmaa.
Ida-Euroopa koondis oli viimati MM-finaalis soosikuks 1954. aastal, kui Ungari imemeeskond jäi lõpuks 2:3 alla Lääne-Saksamaale.