MM-i KOLUMN | Anne Rei: Jaapani kaotusega lõppenud võidumäng

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MMil kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Jaapani 0:1 kaotuse Poolale ning alagrupist edasipääsu võttis luubi alla Anne Rei.

Aastate jooksul on jalgpallisõbrad olnud tunnistajaiks kurioossetele mängudele, kuid tänane Jaapan – Poola läheb kindlasti mitme edetabeli tippu. Mäng, mille tavapärane kestvus on 90 minutit, kestis täna justkui terve igaviku, aga samas vaid 15 minutit, mil reaalselt mängiti.

Esimene poolaeg möödus sõprusmängu rütmis, kui mõlemal poolel olid omad võimalused. Eiji Kawashima näitas oma oskuseid, kui suutis 32. minutil Kamil Grosicki pealöögi tõrjuda, aga suures pildis läks mänguks alles Jan Bednarek 59. minuti värava järel, kuid see entusiasm ei kestnud väljakul eriti kaua.

Mõlemad meeskonnad olid teinud algkoosseisus mitmeid muudatusi ning esimesed hetked andsid mõista, et täna mängitakse taktikaliselt. Põhimeestele anti puhkust, samas oli Jaapan vajadusel lisajõudu platsile tooma. Põhirõhk oli täna nende jaoks teise mängu tulemusel, mis osutus nende jaoks soodsaks.

Minu jaoks edenesid alagrupist edasi õiged meeskonnad. Jaapanile alla jäänud Kolumbia oli teenitult grupi tipus ja kuigi Senegalist oli tuline kahju, siis Aasia meeskond on minu sümpaatia võitnud. Sellegipoolest oli tegu kummalise alagrupiga. Mitte vaid seetõttu, et Senegal jäi ukse taha kollaste kaartide tõttu. Juba avavooru järel oli keeruline hinnata, millised jõujooned järgnevate mängudega välja võivad kujuneda.

Usun, et paljude hinnangul kandis selles alagrupis turniiri eel favoriidikoormat Poola, kes oli turniiri üheks suurimaks pettumuseks. Kindlasti on Poolal mõtteainet, sest praegune põlvkond peaks olema võimekas eesotsas oma superstaari Robert Lewandowskiga, aga edasipääs jäi ikka püüdmatuks – saavutus, mida Poola oli viimati suutnud 1986. aastal.

Oma Jaapani tuttavaga ühenduses olles on ta andnud mõista, kui suureks jalgpall nende jaoks muutunud on. See „hullus“ sai alguse 2002. aastal, kuid alles nüüd julgetakse öelda, et nad oskavad jalgpalli mängida. Mitmed mängijad on jõudnud Euroopa tippliigadesse, lisaks on senise kollektiivse mentaliteedi kõrvale tekkinud isiksused, kes julgevad ennast nii platsil kui ka platsiväliselt väljendada, eesotsas „suure suuga“ Keisuke Hondaga. Samut pälvib Jaapanis suurt tähelepanu Yuto Nagatomo. Et Jaapani meeskond korralikult mängima saama, toodi meeskonna etteotsa kohalik Akira Nishino, kes suudab rahvuskaaslaseid paremini mõista.

Jaapani jaoks on kindlasti tegu väärt saavutusega. Keegi ei vaata neist tagasi mõttega, et täna oleks pidanud midagi teisiti minema. Mängu võitis Poola, aga võitjad olid ju tegelikult jaapanlased. Üheskoos suudeti Sinised Samuraid kaheksandfinaali viia, kui langes viimane Aafrika meeskond Senegal.