Kopsuarst Ann Jäätma: astmahaige saab elada täisväärtuslikku elu
Astmat võib esineda kõigil, sõltumata vanusest ja elustiilist. Esimesed nähud, mis peaksid inimese oma tervise suhtes tähelepanelikuks tegema on õhupuudus, köha ja vilistav hingamine. Astma puhul on eriline see, et raskendatud on just välja hingamine.
Astma kaasneb sageli allergiaga, mistõttu tuleks vältida allergiat tekitavate teguritega kokkupuutumist. Nii kurb kui see ka pole, peavad arstid sageli soovitama ka koduloomadest loobumist. Kõige kahjulikum on aga astmat põdevale inimesele suitsetamine või passiivne suitsu sisse hingamine.
Esimeste astma sümptomite esinemisel tuleb pöörduda perearsti poole, kes teeb ise astmatesti või suunab inimese spirograafiauuringuks kopsuarsti juurde.
Astma diagnoos on eluaegne
Kuigi astmat päris välja ravida veel ei osata, võib haigus ise olla ajas muutuv. Näiteks võib väga erinevatel põhjustel esineda selliseid perioode, kus inimene tunneb ennast hästi ja astma sümptomeid ei tunne. Sellistel puhkudel on oht, et inimesed jätavad omal algatusel ravi pooleli. See on aga viga, sest järjepideva ravi puudumisel võivad astmahood hoopis ägeneda või varasem ravi ei pruugi enam mõjuda. Kui inimene tunneb ennast hästi, tuleb arstiga igal juhul konsulteerida. Suure tõenäosusega määratakse inimesele seejärel uus ravi.
Sageli on ravi pooleli jäetud seetõttu, et on kardetud astmaravimis sisalduvat hormooni. On kahetsusväärne, et meil on ravimite kohta jätkuvalt liikvel palju müüte ja uskumusi, mida järgides tehakse endale tegelikult karuteene. Kinnitan, et hormooni sisaldav astmaravi ei põhjusta kehakaalu tõusu.
