MM-i KOLUMN | Trevor Elhi: Kes oli ikkagi peategelane? VAR...
Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MMil kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Iraan – Portugal kohtumise järel jagas mõtteid Trevor Elhi.
Kahtlemata pidi päeva kõige olulisem ja põnevam mäng olema Iraani ja Portugali vaheline kohtumine. Mõlemal meeskonnal oli hea võimalus alagrupis kahe parema hulka jõuda ning kaheksandikfinaali edeneda. Iraanil oli vaja võitu ning seega oli lootus, et tuleb mäng, kus kumbki meeskond istuma ja ootama ei jää. Portugalile piisas edasipääsuks ka viigist, kuid Uruguay vältimiseks oli ka neil kindlasti soov võita, et saaks Hispaania ees oma grupi liidritena edasi sammuda.
Esimene poolaeg kahjuks ootustele ei vastanud ning mõlemapoolset ründamist ei olnud. Portugal lükkas söötu ja Iraan istus distsiplineeritult oma väljakupoolel ning ootas kontrarünnakuvõimalusi. Kõige huvitavamad momendid olid need, kus portugallased läbi äärte ründasid, ohtlikud tsenderdused kasti andsid ning pärslaste väravavaht Alireza Beiranvand paaril väljatulekul eksis. Esimene poolaeg oli suhteliselt igav kuni viimase minutini, kui Ricardo Quaresma ilusa söödumängu järel kastijoonel vabaks jäi ning välisküljega palli tagumisse ristnurka saatis. Quaresmalikult filigraanne sooritus, mis mahub kindlasti ilusaimate väravate edetabelisse.
Teise poolaja alguses tundus, et mäng jätkub samas tempos nagu see siiani oli kulgenud, kuni portugallaste kapten Cristiano Ronaldo vastaste trahvikastis maha tõmmati. Sellele MMile omaseks saanud olukord, kus väljakukohtunik ise vastutust ei võta ning VARi tagajärjel määratakse penalti, toimis ka seekord. Kahjuks või õnneks suutis esimesel poolajal ebakindlusega silma paistnud Beiranvand Ronaldo kehva löögi tõrjuda ja andis sellega oma meestele hulganisti lootust ja usku juurde. Nii Portugali kui Iraani mängijad muutusid peale penaltiolukorda oluliselt emotsionaalsemateks ning peakohtunikul oli kõvasti tegemist, et mängu kontrolli all hoida. Frustratsiooni näitasid välja mõlemad Portugali suuremad tähed Ronaldo ja Quaresma, kui tehti täiesti ebavajalikke vigu, mille eest oleks võinud nad mõlemad isegi varakult duši alla saata.
Nagu Iraanile kombeks, tulid nad mängu tagasi viimastel minutitel. Taaskord tuli mängu VAR, kui kohtunik nägi videokordusest, et portugallane Cedric Soares patustas oma karistusalas käega palli mängides. Karim Ansarifard realiseeris penalti sama külmanärviliselt paremasse ülemisse nurka, kui seda oli Ronaldo Meistrite Liiga poolfinaalis Juventuse vastu lisaajal teinud. Minut hiljem tundus, et Portugal, kes oli paar minutit varem alagruppi võitmas olnud, pakib asjad ja läheb üldse koju, kuid nende õnneks maandus pärslaste kiirrünnak küljevõrgus. Kuna Hispaania ja Maroko vahelises mängus oli Iago Aspase lisaminutite värav seisu viigistanud, tähendas 1:1 skoor seda, Portugal läheb teisena edasi ja Iraan tagasi koju.
Kahjuks jäi minu jaoks seda mängu varjutama VAR ehk videokorduste kasutamine. Paratamatult jääb mulje, et kohtunikke polegi enam väljakule vaja ja kõike peab video pealt üle vaatama. Kõik penaltiolukorrad ja isegi osad vead vaadatakse uuesti järgi ning peakohtunikul polegi mingit sõnaõigust. Jalgpall on tänavusel MMil kaotanud oma võlu, sest pidevalt peavad nii mängijad kui pealtvaatajad ootama mitmeid minuteid, mis nüüd edasi hakkab juhtuma. Mõistan, et VAR muudab jalgpalli õiglasemaks, kuid isiklikult loodan, et selline tehnoloogia kasutamine ja mängu tapmine kaob kiiresti ja loomulikkus ning tempo leiavad taas tee väljakutele.
