MM-i KOLUMN | Norbert Hurt: väljakul põrkusid kaks erinevat kultuuri
Minu jaoks oli tegemist kahe erineva kultuuri põrkumisega. Jaapani mängu peegeldas täpsus ja distsipliin, millele astus vastu sambarütmides füüsilisest võimsusest pakatav Senegal. Mõlema meeskonna eelmised mängud näitasid, et Senegal oli väga võimas Poola vastu ning Jaapan – olgugi, et Kolumbia jäi nende vastu mängima kümnekesi –, näitas kiirust ning teravust rünnakul. Oli näha, et mõlemal meeskonnal on kvaliteeti.
Nagu oleks võinud enne mängu ennustada, oligi tänane mäng üsna lahtine ja see võis kukkuda mõlemale poole või jääda viiki. Jaapan näitas, kui pühendunult on nad lihvinud oma oskuseid nii taktikaliselt kui ka individuaalselt. Jaapan mängis täna ka täpsemalt: nende söödutäpsus oli kõrgem, söötude arv oli suurem, nende äärekaitsjad tõusid rünnakule kaasa ja seda kõike tehti distsiplinaarselt tasakaalus olles. Nende vastu mängis aga Senegal, kes oli rünnakul loov ja mängis individuaalselt väga võimsate meestega, kes olid tehnilised ja väga ründavad. Senegali valukohas oli kaitsetöö, mis tingiski mõlemapoolsete võimalustega lahtise mängu.
Kui rääkida veel Jaapanist, siis kindlasti pole nende mängu pärssinud see, et nad alles loetud kuud tagasi vahetasid peatreenerit. Tänases mängus oli näha, kuidas peatreener suutis teha õigeid otsuseid ja seda mitte ainult värava löönud Keisuke Honda sissetoomise näol, vaid ka see, et ta tõi mängu Shinji Okazaki. Tema sissetoomine muutis mängu asetuse 4-4-2 formatsioonile ehk kahe ründaja peale ja see muutis kogu Jaapani mängu ründavamaks. Need vahetused tõid vajaliku teravuse ja Jaapan suutis mängu tagasi tulla.
Kui rääkida alagrupist edasipääsemisest ja sellest, kumb jõuaks kaugemale, siis palju sõltub mängu iseloomust ja vastastest. Senegal alustas täna mängu lisaks vastaste surve alla panemisega ka sellega, et nad nautisid oma ründamist. Olukorras, kus nad olid 1:0 juhtima asunud, vajusid nad kaitsesse ja hakkasid mängima oluliselt kaitsvamalt, nende parem äärepoolik langes viiendaks kaitsjaks liini. See muutis Senegali mängu nende iseloomule mittevastavaks, sest nad pidid rohkem kaitses olema ja kaotasid oma mängurütmi. Võiks öelda, et nad ei leidnud seda üles kuni mängu lõpuni. Seega kui neile satuks play-offis vastu meeskond, kes sunnib rohkem kaitses olema või nad ise otsustavad minna kaitsvamaks, siis see halvab nende mängu. Kui nad suudavad aga mängida oma ründavat mängu, siis on nad võimsad. Jaapan seevastu on seni näidamid,, et nad suudavad mängida mitmekülgsemalt. Nad suudavad mängida kaitses distsiplineeritult ja surve alt välja tulles olla ründavad. Nii et ütleksin, et kvaliteedi mõttes on Senegal tugevam, aga tänane näitas, et Jaapan võiks jõuda neist kaugemale.
