MM-i KOLUMN | Marek Lemsalu: kui hea Mehhiko tegelikult on?
Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga, avaldame pärast igat mängu MMil kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Lõuna-Korea - Mehhiko mängu kohta jagas mõtteid Marek Lemsalu, endine Eesti koondise keskkaitsja.
Lõuna-Korea ja Mehhiko vaheline kohtumine kujunes väga huvitavaks. Võib öelda, et Mehhiko võttis kohustusliku võidu, aga mäng jättis õhku küsimärke. Korealased teadsid, et on nõrgemad ja mängisid taktikaliselt väga õigesti.
Mängu kvaliteeti mõjutas tugevasti 33-kraadine kuumus - kumbki koondis ei suutnud liikuvat jalgpalli näidata. Kui seda info ei teadnuks, siis oleks võinud küsida: millega need mehed seal platsil tegelevad? Alates 75. minutist oli näha, kuidas kuumusest tekkinud väsimus suuresti mängu mõjutas.
Lõuna-Korea mängis avapoolajal kaitses väga hästi. Mehhiko rünnak pigem ei töötanud. Avapoolaeg jättis kõik võimalused õhku ja oli usk, et Lõuna-Korea saab penalti järel 0:1 kaotusseisu jäänuna mängu tagasi tulla.
Nagu öeldakse, siis julge hundi rind on haavleid täis - korealased läksid viiki püüdma, minu suur austus selles suhtes, aga Mehhiko oma kvaliteediga nõelas ära ja läks 2:0 juhtima. Samas 2:0 seis võttis mehhiklastel isu. Korea ei andnud alla ja proovis mängu tagasi tulla. Kiidan korealaste taktikalist küpsust - neil pole nii suurt kvaliteeti ja tippmängijaid, aga nad tegutsesid targalt. Suurepärane värav mängu lõpus tõi Lõuna-Korea veel korraks tagasi ja andis põnevad lõpuminutid.
Mehhiko tegi oma ära, aga midagi erilist ei pakkunud, nad lasid Lõuna-Korea liiga palju mängu sisse. Lootsin, et Mehhiko on suveräänsem. Järgmisi mänge vaadates ja meeskonna üldist häälestust arvestades ei pruukinud mehhiklaste suhtumine neile kasuks tulla.
Minu jaoks jäi õhku küsimus: kui hea Mehhiko tegelikult on?
