Gluteen – sportlaste sõber või vaenlane?
Toitumise puhul on huvitav see, et erinevaid võimalusi on väga palju. Üks toitumismudel, mis viimastel aastatel ohtralt populaarsust kogunud, on gluteenivaba dieet. Selle tsöliaakia diagnoosiga inimestele mõeldud dieedi on omaks võtnud üha rohkem tervise- ja tippsportlasi ning alati ei ole see tingitud mitte terviseseisundist, vaid hoopis soovist parandada oma sportlikke võimeid. Kas sellest on kasu või on tegemist lihtsalt populaarse suundumusega?
Tegelikult ei puuduta küsimus mitte ainult sportlasi. Hüppeliselt on kasvanud nende inimeste hulk, kes on täheldanud, et gluteeni menüüst väljajätmine on toonud kaasa hulga positiivseid muutusi. Neid edulugusid näeb nii televiisorist kui ka ajakirjadest, suur osa neist inimestest väidab end gluteeni suhtes tundliku olevat, samuti seda, et gluteenist loobumine on aidanud neil elukvaliteeti parandada. Suured muutused on toimunud ka söögikohtades: välja sööma minnes võib eri toidukohtade menüüdest leida arvukalt roogi, mille juures silt, et toit ei sisalda gluteeni. Poeriiulitest ma ei räägigi. Taas kord – on see tõesti midagi enamat kui kõigest uus suund?
Gluteenist ja talumatusest
Nisu, rukis ja oder on eestlaste toidulaual juba väga pikka aega esindatud olnud. Viimase kümne aastaga on see pilt aga järk-järgult muutuma hakanud ja üheks muutuse põhjuseks peetakse gluteenitalumatust. Selle esinemise korral on kahjulikud mõjud tingitud just eelpool mainitud teraviljade tarbimisest, täpsemalt öeldes on põhjustajaks neis leiduv teraviljavalk gluteen.
Gluteen ärritab talumatuse korral soolestikku ja takistab toitainete imendumist. Sellega võivad kaasneda näiteks seedehäired, kõhulahtisus, puhitus, kõhuvalu ja ka nahalööve. Kuna teravilju töödeldakse üsna lähestikku, võivad ka looduslikult gluteenivabad toiduained, nagu näiteks kaer ja riis, olla töötlemise käigus gluteeniga saastunud. Praktiliselt tähendaks gluteenitalumatus vajadust loobuda nisust, rukkist ja odrast valmistatud toodetest, teistest teraviljadest loobumine on soovituslik. Leevendust toob asjaolu, et õnneks ei sisalda teraviljad ühtegi sellist vajalikku toitainet, mida inimorganism ei suudaks samas koguses juurviljadest või loomsest toidust omastada. Hea seegi!