Avasta rulluisutamise võlu
Rulluisutamisega võib algust teha igas vanuses, kindlasti ei ole see ainult noorte inimeste ala. Vanemana alustades võib lihtsalt sõiduoskuse saavutamiseks rohkem aega kuluda. „Rulluisutamine sobib pea igas vanuses ja treenituses inimestele. Kiiremini kohanevad muidugi need, kellel on hea tasakaal, rütmitunne ja julgus asfaldil muretult ja vabalt veereda. Kiiruse kartus ja kukkumise hirm on ehk alguses kõige suuremateks piduriteks kõigile, aga eks igaüks saab vastavalt sõiduasendile ja tempole leida meelepärase kiiruse, mida nautida,” alustab Jaanus.
Millest alustada?
Rullisutamiseks on tarvis uiske, kaitseid, kiivrit ja siledat kergliiklusteed. Kui lähed rullitama esimest korda ega ole kindel, kas tegu on ikka selle alaga, mida pikemalt harrastada tahaks, ei pea kohe varustust ostma tormama: heal juhul saab seda laenuks paluda sõbra käest, kuid varustust saab ka rentida. Jaanus soovitab rentimiseks Rullibussi, sest seal korraldatakse ka koolitusi ja treeninguid ning iga uisupaari rentija saab kaasa kogu turvavarustuse – ilma kiivri ja kaitseteta ei tohiks algaja kindlasti rulluisurajale minna ning tegelikult on turvavarustus rangelt soovituslik ka edasijõudnutele.
Kuna rulluisutamise näol on tegu osavust ja tasakaalu nõudva kiire alaga, võivad esimesed sõidud algajale ekstreemsed ja ohtlikud tunduda. „Siis tuleb varuda kannatust. Mõistlik oleks otsida kohe välja kodule lähim rulluisukoolituse koht ja teha läbi algkoolitus,” soovitab Jaanus. Rulluisu algkoolitusel räägitakse üldjuhul varustuse valimisest, sellest, kuidas ennast rullidel kindlalt tunda, õigest sõiduasendist ja tehnikast, käiakse läbi manööverdamised ja pidurdamine. Ohutus nii iseenda kui kaasliiklejate suhtes kergliiklusteel harjutades on samuti tähelepanuväärne teema, et ikka tervena trennist koju jõuda. Jaanuse sõnul ei saa küll ka iseseisvalt alustades midagi otseselt väga valesti teha, aga koolitusel saab kohe õiged suunised ja näpunäited, kuidas ohutult alustada. „Esmamulje annab alati edasisele tegutsemisele kaalu ja seepärast on parem alustada ikka positiivsete emotsioonidega. Omapäi alustajatel juhtub esimestel sõitudel tihti teadmatusest olukordi, kus ei saa pidama ja manööverdamised lõppevad kukkumisega. Nii jäävad paljudel rulluisud pikaks ajaks riiulile tolmu koguma ja raske on oma hirmudega uuesti edasi minna,” arvab Jaanus.
Ohutus eelkõige
Kui ei ole tahtmist ega võimalust koolitustel osaleda, tuleks kindlasti meeles pidada, et oluline on alustada turvaliselt. „Hakatuseks tuleks leida muust liiklusest vaba plats või parkla, kus saab ohutult õppimisele keskenduda. Ennekõike tuleks selgeks harjutada pidurdamine, seejärel pööramised ja alles siis minna sõitma kergliiklusteele või kohtadesse, kus endalegi ootamatult tuleb sooritada nii äkkpidurdusi kui ka muid manöövreid,” annab Jaanus nõu ja lisab, et eriti tõsiselt tuleks suhtuda ka langustesse, kus hoog võib endale soovimatult ja kontrollimatult suureks kasvada. Kui pidurdamine pole selge, siis võib sõit lõppeda valusa kukkumisega. „Mägistes kohtades tuleks langustel harjutada laskumist nii, et sõidad veidi tõusu üles ja siis alla, tasapisi kõrgemale minnes suudad alla sõites järjest kiirema hooga kohaneda.”
Kui on vaja ootamatult pidurdada, aga muidu pidama ei saa, siis tasub meeles pidada, et mururibale sõites saab hoo väga kiiresti pidama. Enamiku rulluisuteede ääres on selline riba õnneks olemas. Kui tekib ohtlik olukord, siis Jaanuse sõnul tasubki alati kaaluda teelt murule keeramist. „Kui seda manöövrit enne korduvalt harjutada, on see üks hea moodus nii kiiresti pidama saada kui ka pehmemalt maanduda,” kinnitab ta.
