Jah, sai ju kohe alguses räägitud, et Rootsi on suurfavoriit ja lõpuks võtsidki kulla. Aga õnneks tegid šveitslased selles finaalist tõelise vaatemängu ja näitasid kõvasti hambaid ning olid sensatsioonilisele kullale väga-väga lähedal. Esimese karistusviske said sisse, siis enam Anders Nilsson end üllatada ei lasknud... Kokkuvõttes võitis MM-i reaalselt kõige tugevam meeskond, suure algustähega meeskond.

Mäng oli ju Rootsi oma, kui niimoodi vaadata, siis pididki võitma. Nad surusid ja vajutasid ning otsisid pragusid Šveitsi tihedas kaitses. Postid-latid kolisesid, aga normaal- ja lisaajal rohkem kui vastased, ei suudetud. Veel viimasel sekundil viskas Adam Larsson posti. Šveits oli väga sümpaatne, mänguplaanist peeti raudselt kinni, oma vahetused mängiti korrektselt lõpuni. Natuke rohkem õnne ja siis oleks... Rootslased olid aeg-ajalt väga nõutud. Aga ju siis veel polnud Šveitsi aeg, küll see ka tuleb. Teinekord võtab sellise taktikaga ka suuri mänge ära, aga mitte seekord.

Connor McDavid & co jäid lõpuks hoopis neljandaks. USA tahtis pronksimängus ilmselgelt rohkem ja sai medalid kaela ning mehed olid siiralt õnnelikud. Kanada oli nagu vati sees, ei suutnud ennast üldse kokku võtta. Ja ikkagi jälle need nende puurivahid. No oleks võinud näiteks kasvõi Ryan Nugent-Hopkinsi koju jätta ja vähe asisem mees postide vahele kutsuda. Aga mis sellest enam.

MVP-ks valiti punktitabeli kinni pannud Patrick Kane... Pisut ootamatu valik, aga väga mööda ka ei läinud. Mitte nii, nagu hiljutisel olümpial...

Rootsi on kindlalt troonil ja pole midagi imestada, kui jäävad sinna veel aastaks-paariks. Ei tea, mis võlukepp peatreeneril Rikard Grönborgil on, aga koondisse tulevad innuga ka Stanley karikasarjast välja kukkunud mehed, nö. esimese vile peale on platsis. Varasematel aastatel on keeldujaid olnud mehiselt. Heia, Sverige!