Esiteks - Jaysee Carroll ja Ali Mohammed (Bobby Dixon) näitasid kui oluline roll on kaalukates mängudes viskajatel. Kaks-kolm ulmelist viset lühikese ajaga sisse ja kogu meeskond saab uue hingamise. Piisab säramisest mingil lühikesel mänguperioodil, meeskond haakub ja rong pääseb kihutama.
Eesti liiga finaalseerias kannab Kalev/Cramos seda rolli hetkel Sten Sokk. Võtke protokoll välja ja vaadake, millistel hetkedel on Timmu mõlemas mängus oma punktid toonud. Jah, Belgradis käib mäng vähe teisel tasemel, aga samal moel on otsustatud kohtumisi ka koduses finaalseerias.

Teiseks – Luka Doncici uus tase. 19aastane sloveen mängib Realiga Final Fouril teist korda. Mullu oli ta poolfinaalis Fenerbahce vastu selgelt õpipoisi rollis. Mängis 17 minutit ja jäi kuivale. Ta ahmis õhku, kõik oli tema jaoks uus. Belgradis on hoopis teine tera. Poolfinaalis väljakul 30 minutit, 16 punkti ja 7 lauapalli. Põhitegija. Reali peatreeneri Pablo Laso sõnul see ongi normaalne protsess. Esimesel Final Fouril ei saanudki tulemus teistsugune olla, arvestades lisafaktorina veel Doncici noorust. Nüüd tunneb ta end Final Fouri keskkonnas hoopis teisiti. Fenerbahce fännid värisegu.

Kolmandaks - Publik teeb mängust Mängu! Kui Fenerbahce ja Žalgirise kohtumine tõi saalis kohati kananaha ihule, siis CSKA ja Reali mängus seda polnud. Õhkkkond oli hoopis teine. Kui 10 000 inimest ikka põrgulärmi teevad, on vaatemäng julgelt kraadi võrra nauditavam. Ka teises poolfinaalis oli 15 000 pealtvaatajat saalis, aga otseselt ühe või teise poole fänne oli võrreldes avamänguga vähe.

Neljandaks - Pablo Laso julgus. Madridi Reali peatreener kasutas CSKA vastu kõiki 12 meest. Hoop neile, kes räägivad, et play-off mänge tuleb mängida lühema rotatsiooniga. Laso kasutas kõiki mehi juba esimesel poolajal ja leidis lõpuks koosseisu, mis toimis. Vahetusest tulnud mehed tõid teise veerandaja alguses viskekindluse. Sinnamaani mängiti samuti okeilt, aga viskeid ei pandud ära.
Reali täiuslik pink võib anda ka finaalis eelise, kõik sõltub muidugi konkreetsest päevast. Aga ühega peavad hispaanlased arvestama - 14 möödaviset vabaviskejoonelt on finaalis kindlasti liiast.

Viiendaks – Žalgirise peatreeneri Šarunas Jasikeviciuse väljaelamised. Täiesti pöörane, kui heleda leegiga see mees platsi serval põleb. Ka kõige keevalisemad Serbia treenerid on tema kõrval poisikesed. Selline tunne, et paar röögatust veel ja siis see juhtub... Raudne süda peab olema, et sellisele valule vastu panna.
Ja varsti tuleb Žalgirise puhul hakata kasutama mõistet "arvuline ülekaal". Tihti ollakse väljakul kuue mehega, sest Jasikeviciust tõmbab kui magnetiga parketile.