Mida teeb meedik spordivõistlustel?
Mida teeb meedik spordivõistlustel? Millal on tal õigus võistleja rajalt maha võtta? Miks juhtub meestega rohkem kui naistega? Vastab meedik Teet Daaniel.
Teet Daaniel on meedikuna ametis olnud loendamatutel rahvaspordiüritustel. Tavaliselt on ta olnud rajal see „viimane meedik”, kes sõidab rattaga või suusatab kõige viimaste osalejate järel. Viimane positsioon tähendab rohkem töötunde ja nõuab keskmisest paremat vastupidavust.
Teet on õppinud õendust ja tema rajameediku töö sai alguse PERHi operatsioonikeskuses töötades. Hea sõber Kaspar Rõivassepp, kes ametis ortopeed-kirurgina ja lisaks ka Eesti jalgpallikoondise arstina, kutsus Teetu endale spordivõistlustele appi. „Olen alati valmis tema pakkumisi vastu võtma. Kaspar teab, et ma olen sportliku taustaga, sellepärast olen alati lõpumeedik ja tiksun maratonide lõpus. See tähendab mõnikord 8–9 tundi rajal,” ütleb Teet sissejuhatuseks.
Täiesti „tavaline” rajameediku päev
Kui sportlastel on omad rituaalid ja rutiinid, siis on ka need võistlust turvavatel meedikutel. Võistluspäeva hommikul tullakse kohale, kõikidele jagatakse legendid, millega ollakse juba varem tutvunud. Pannakse paika positsioonid, kes on rajameedikud ja kes staabimeedikud. Näiteks Tallinna maratonil on ametis üle 20 arsti ja meediku. Jooksumaratonil on rajameediku töövahendiks ratas, suusamaratonil ollakse võistlejatega võrdsel positsioonil ehk distants tuleb läbida suuskadel. „Pean raja alati läbi sõitma. Hakkan kõige aeglasemate taga vaikselt kulgema ja tiksun, kuni kõige viimane on lõpetanud. Võistluse ajal tuleb täita lisaks erinevaid ülesandeid. Näiteks kui Tallinna maratonil eri distantside rajad kattuvad, pean jälgima sportlasi kahelt pool, ka vastutulevaid,” selgitab Teet.
„Rajalt maha!”
Mind kui paljudel rahvamaratonidel osalenut huvitab ikka see, mis olukorras ja hetkel on arstidel õigus ja ka kohustus inimene n-ö rajalt maha võtta. Teet selgitab: „Kes on juba klaasistunud kalapilguga, sellele tuleb abi anda, st kes ei saa enam aru, et on end pildituks jooksnud. Meil on staabiga raadioside ja info peab jõudma alati peastaapi. Kui sportlane on jõudnud jooksja rollist patsiendi rolli, tuleb talle sõltuvalt olukorra raskusastmest kiiresti abi organiseerida, teha täiendavaid monitooringuid kiirabiautos või transportida uuringuteks haiglasse. Meedikutel on õigused jooks katkestada, kui nähakse, et inimene on enesele ohtlik ja on kohe kokku kukkumas. Sellistel juhtudel peatatakse ta kinni ja tehakse esmane monitooring ning vajadusel organiseeritakse kiirabiauto. Kõige tähtsam on saada sportlane konditsiooni tagasi, et ei tekiks pöördumatuid tagajärgi.”
Miks mehed sagedamini kokku kukuvad? Millised on rahvasportlaste riskid? Loe edasi ajakirjast Sport.
