SPORTLASELT HARRASTAJALE: Janelle Uibokand: motivatsiooni tuleb leida iseenesest
Miks on töökohasport oluline?
Inimesed on loodud liikuma. Tänapäeval on muutunud töökultuur väga palju, võrreldes sellega, kui palju tegi inimene füüsiliselt ära enne, kui nad asendati masinatega. Kehaline inaktiivsus on sama suur terviseprobleem kui näiteks suitsetamine. Eriti suure riskiga on istuvad töökohad. Istuva eluviisiga inimestel on lausa kaks korda suurem risk haigestuda südame –veresoonkonna haigustesse. Ebapiisav liikumine ja sellega seotud tervislikud probleemid põhjustavad aastas kuni viis miljonit surma. See on meeletu hulk. Samas piisab järjepideva aktiivsuse korral vaid mõnest tunnist nädalas, et vähendada varajase surma riski 30%. Kuna inimesed veedavad suure osa nädalast tööl, on äärmiselt oluline töötaja ning ka tööandja seisukohast viia tähelepanu tervise eest hoolitsemise juurde ja pakkuda võimalusi liikumiseks.
Mis ala eest Kevadspartakiaadil vastutasid?
Minu vastutusalaks oli käesoleval aasta Kevadspartakiaadi noolemäng. Neljal õhtul toimusid eelvoorud ning reedel selgitati parimate tulemuste saavutanute seas uutel mängudel finaalis medalikohad.
Mida Kevadspartakiaad osalejatele andis?
Lisaks noolemängule oli võimalik nädala jooksul võtta osa mitmetest teistest aladest. Nimelt kuulusid Kevadspartakiaadil kavasse veel keegel, curling, trepijooks, ergomeetrite kolmevõistlus, laskmine, male ja kabe. Kõik üritused toimusid peale tööpäeva ning andsid töötajatele võimaluse valida endale sobivaimad alad ning panna ennast proovile. Lisaks inimeste liikumapanemisele võistlusnädalal toimusid paljudes ettevõtetes ka eelnevad ettevalmistavad treeningud, et alade jaoks ikka võistlusvalmis olla. Mis tõestab juba otseselt, et firmaspordi spartakiaadid motiveerivad liikuma.
Milline on sinu sportlase lugu?
Mõningate jaoks üsnagi üllatavalt võiks öelda, et lapsepõlv kujunes spordivabalt. Pigem oli minu lapsepõlveteemaks õuesport, mida tänapäeval näeb kahjuks aina vähem. Jooksin sõpradega ringi ja mängisin, mis oligi spordi eest. Enne jalgrattaspordini jõudmist käisin algklassides vaid pool aastat kergejõustikus. Jalgrattavõistlustele aga jõudsin alles põhikooli lõpus, kui vanemad võtsid mind kaasa Estonian Cupile ning seal sõitsin esimesed poolmaratonid. Süsteemsemaks läksid treeningud treeneri käe all gümnaasiumiastmes ja saavutussport arenes välja ülikoolis. Seega pole minu sportlastee olnud ehk kõige klassikalisem, kuid vaatamata sellele armastan seda, mida teen!
Kes on olnud Sinu suurimad eeskujud?
Minu suurimaks eeskujuks on mulle minu ema. Uskumatult tugev ja samas südamlik inimene, kellel jagub aega ka kõige väiksemate eest hoolitsemiseks!
Spordis aga pean eeskujudeks tugevaid naisi just jalgrattaspordist. Grete Treier ning Erika Salumäe on näidanud oma sitkust ja tugevat võitlusvaimu, et sellisel raskel spordialal läbi lüüa. Igapäevaselt tuleb aga motivatsiooni leida just iseenesest ja soovist areneda!
Minu esimeseks treeneriks oli Harald Osjamets ning nüüd peale pikki aastaid olen leidnud pisut toetust oma koduklubi treenerilt Jörgen Mattilt. Aastaid vastutasin täielikult oma treeningute eest ise ning nüüd on hea aeg-ajalt kellegagi arutada, kui endal mõtted otsa saavad.
Milline näeb välja Sinu treeningnädal?
Üks konkreetne treeningnädal ei näita eriti ära üldist pilti, sest treeningute hulk ning pikkus nädalas on varieeruv. Puhkenädalal tuleb treeningkordi vähem ning ka võistlusperiood määrab nende hulka. Situatsioonis, kus nädalavahetusel on ootamas võistlus ees nii laupäeval kui pühapäeval, istun ratta selga startideks valmistudes 3-4 korda, millest vähemalt üks treening on pikem (3-4 tundi).
Kust leiad motivatsiooni treenida?
See on alati hea küsimus, sest tuleb ette hetki, kus istud toas ja mõtled isegi, et kust leida see jõud ja motivatsioon, et minna liikuma. Kusjuures öeldakse, et kõige pikem teekond on tugitoolist ukseni! Kuigi distsipliin ja plaanist kinnipidamise oskus on sportlase puhul oluline, on veelgi olulisem kuulata oma keha. Päris tihti ei oska sportlased puhata, aga ilma taastumiseta pole arengut. Eriti harrastajate puhul peaks tooma välja selle, et pisut vähem on parem kui pisut liiga palju. Seega leiangi vahel selle motivatsiooni täiel puudumisel endale muud tegevust, sest lõpmatuseni ei saa ennast sundida tegema midagi, mida sa ei taha – tekib vastumeelsus. Seega tuleb motivatsioon leida endast! Sõber, uus ratas või ilus ilm võivad aidata otsustamisel kaasa, kuid lõpuks peab tahe midagi teha tulema iseenda seest!
Kas oled pidanud millestki ka spordi nimel loobuma?
Jah ja ei. Kuna sportlane oled sa terve aasta, siis see tähendab, et pead oma tervist hoidma ning samuti on treeningud plaanitud keskmiselt kuuel päeval nädalas. Jalgrattasport on oma olemuselt veel ka väga mahukate treeningutega ala, seega jääb vaba aega selle arvelt vähem. Hooaja keskel puhkusereisile sõitmine eeldab võistlusgraafikus startidest loobumist ja vajadust jalgratast igale poole kaasa vedada. Kooli, muude ürituste ja treeningute kombineerimine nõuab omajagu planeerimist ning vaatamata sellele pead aeg-ajalt millestki ikkagi loobuma. Kahjuks jääb pisut vähem aega ka näiteks sõpradega väljas käimiseks. Vaatamata sellele on rattasport andnud võimalusi omalt poolt näha rohkem meie kaunist kodumaad või ka välismaal võistlemas käies tutvuda uute paikadega. Tervis ja - mis veel enam - hulgaliselt väärt inimesi, kes samuti rattasõitu armastavad, kaaluvad kindlasti üles selle, millest loobud, sest saad selle jagu või isegi rohkem tagasi!
Mida sa sööd, et nii kaunis oled?
Ma väga tänan! Puna toob ilmselt põskedele värske õhk treeningutel ja sära silmadesse need imelised vaated! Aga lisaks sellele kipun olema üsna suur magusasõber. Kodus leiab mind vabama graafikuga päevadel kindlasti köögist! Midagi endale ei keela, proovin toituda mitmekesiselt. Kõike ei saa elus mõõta ja kontrollida.
Kuidas käib võistlusteks ettevalmistumise periood?
Peale hooaja lõppu tuleb selline pikem periood, kus treeningutel kas ei käi üldse või käin vastavalt tujule. See on nii vaimu kui keha puhkuse aeg! Peale seda n-ö laotakse talvel põhi alla madalama intensiivsusega pikkadel treeningutel nii ratta seljas kui ka näiteks matkates. Jõusaal ja üldfüüsilised treeningud on lahutamatu osa talvisest ettevalmistusest. Vastu kevadet ootab kas üks või lausa mitu laagrit aga juba soojemas kliimas. Enamasti liiguvad jalgratturid märtsis ja aprillis Hispaaniasse kilomeetreid koguma ning tagasi koju tulles algab hooaeg nii maanteel kui maastikul aprilli keskpaigas.
Mida võiks harrastajad tippratturitelt õppida?
Ma arvan, et kõige tähtsam oleks just oskus puhata. Harrastajad kipuvad treeningutega tihti liiga hoogu minema. Kõrged intensiivsused ja suured mahud on jällegi teistpidi terviserisk. Treeningud peaksid olema pigem rahulikuma loomuga ja samuti tuleb võtta julgelt ka trennivabu päevi. Lisaks sellele on soovitav teha mitmekülgseid treeninguid. Keha on tervik ning ka jalgratturil on vaja lisaks tugevatele jalgadele ka tugevat ülakeha! Lisaksin veel, et väga oluline on kõikide spordialade puhul lihashooldus. Venitused, saunad ja massaaž on vajalik vigastuste ennetusel ja ka taastumisel.
Kuidas taastud?
Taastumise võtmeks minu puhul on ehk korralik ja mitmekesine toitumine, piisav uni ja vajalik puhkus. Peale treeningut teen venitused ega jäta söögipausi liiga pikaks, sest keha vajab energiat ja toitaineid, et taastada ja üles ehitada kõik, mis lõhutud. Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku toitumist, küll aga võib täisväärtuslik toitumine asendada toidulisandeid. Sportlase eesmärk on anda kehale kõik vajalik, et taastumine oleks võimalikult efektiivne. Une kvaliteeti ja selle pikkust ei tohi alahinnata ning une arvelt treenimine ei too pikas perspektiivis kasu.
Mis on Su hobid?
Kahjuks võtavad enamuse ajast just muud tegevused, seega on hobid üsnagi tagaplaanil. Võimalusel meeldib mulle aga väga lugeda raamatuid. Samuti meeldib teha käsitööd. Looduses jalutamine ja loomadega tegelemine on ka väga mõnusad ja rahustavad tegevused.
Kust ammutad hingejõudu?
Ma usun, et oma hingele teen pai päris tihti just treeningutega. Rattaga ilusa ilmaga kaunist Eestit uudistada ja näha linde ning loomi on uskumatult rahustav ja mõnus. Samuti aitavad jalutuskäigud looduses ja loomadega aja veetmine patareisid laadida.
Mis on Su elu suurim katsumus ja kuidas sellest välja tulid?
Ma arvan, et minu elus ette tulnud raskused ei ole päris katsumused. Maailmas on palju suuremate muredega inimesi kui mina. Arvan, et mul on palju, mille üle tänulik olla. Kui küsida, et mis raskusi on ette tulnud, siis ehk pigem just tervisega seonduvad probleemid. Jalgrattaspordiga tegelema hakates tekkisid talvistel treeningutel valud põlvedesse ja puusadesse ning arstil käies diagnoositi JIA (Juveniilne idiopaatiline artriit), mistõttu sporditegemine keelati. Peale paariaastast ravi jäi peale aga otsus ravi katkestada ja proovida spordiga uuesti algust teha. Pole seda otsust kordagi kahetsenud. Jalgrattaspordis on ehk suurimateks takistusteks olnud kaks rangluumurdu. Esimene neist mõjutas vaimu kõige rohkem, sest peale seda tuli üle saada kukkumise hirmust. Maanteel suure kiirusega üle pea lendamine ei jätnud kupli alla häid mälestusi ja sellest ülesaamine, et taas grupis julgemalt sõita, oli omaette mure. Teine rangluumurd oli taas kord vaimselt raske, kuid loetud nädalad hiljem suutsin vaatamata kõigele tulla Tartu Rattamaratoni võitjaks, mis tundub siiani pisut uskumatu.
Praegu oled tippsportlane, lõpetad ülikooli ja korraldad üritusi.Kuidas Sa jõuad?
Kõik asjad, mis hetkel käsil, on mulle äärmiselt olulised. Kool ja Tartu Ülikooli spordiesindus, Õhtujooks ja muud üritused ja muidugi rattasport. Ma kulutan nendele meeletult energiat ja aega, aga usun, et see kõik on seda väärt! Jah, kindlasti juhtub päris tihti, et mõni loeng jääb kuulamata, et teha trenni, või mõni treening jääb ära, et korraldada Õhtujooksu. Siiski usun, et need kõik asjad täiendavad omamoodi üksteist. Kui tegeleksin ainult spordiga ja ühtegi hobi selle kõrvalt poleks, tunduks elu igav! Mulle meeldib, kui saan teha uusi asju ja panna ennast proovile. Oluline on tahtmine, siis jõuabki rohkem!
Kui distsiplineeritud Su elu on?
Selleks, et kõiki asju jõuda, tuleb pidada natuke plaani ja ette asjad paika seada. Samas ei saa plaanist kunagi täielikult kinni pidada, seega pean olema paindlik ja alati suuteline asju ümber mängima.
Mis on Su varjatud anded?
Ma ei tea, kas seda just varjatud andeks nimetada saab, aga tegelikult meeldib väga joonistada ja ka fotograafia vastu on huvi. Võimalusel teen perele ja sõpradele pühadekaardid ise.
Mis on elus kõige olulisem?
Tervis. Tervist ei saa osta ja sellest puudust oskad tunda alles siis, kui see on läinud. Tervise eest ja oma keha ja ka hinge eest tuleb hoolt kanda ja siis tuleb kõik muu järele. „Terves kehas terve vaim,“ on öelnud ka Vana-Rooma kirjanik Juvenalis.
Mida soovitaksid eestimaalastele töökohaspordi kuu raames?
Ma soovitaksin kõikidel minna välja liikuma! Nautige kevadet ja Eestimaa kaunist loodust! Ka poole tunni pikkune jalutuskäik kaunis ümbruses mõjub hästi. Jätke auto koju ning minge tööle hoopis kondimootoriga! Hoolitsege oma tervise eest, sportige, aga ärge unustage puhata! Kehaline tegevus aitab stressi maandada ja muudab inimesed õnnelikuks ja säravaks. Liikuge igal nädalal ja kuul, võtke osa erinevatest üritustest ning jätkake liikuvalt ja positiivses võtmes kogu ülejäänud aastad. Ka peale töökohaspordi kuud on liikumine ikka oluline!
