Dotsent Kaarel Zilmer: ei saa ette ja takkajärgi liikuda
Kuidas oma töövõimet suurendada?
Tänapäeval on tähtis teema jaksamine- see on seotud ka rekreatsiooniga- enda uuestiloomise küsimusega. Creatio- on loomine, recreatio- on enda uuestiloomine. Me pole ammendamatud allikad, seetõttu peab teadlikult end pidevalt laadima. Inimestel saabki otsa jaksamine, töövõime ja toimetulekuvõime, kui ennetavaid samme mitte ette võtta. Mihály Csíkszentmihályi (kulgemise teooria looja) ütleb: „inimene kes ei suuda oma tööd ja vaba aega juhtida on pidevalt rahulolematu.“ Ta kirjutab, et peab tööd ja vaba aega selgelt eristama. Suvise puhkusega me loome tervele aastaringile põhja alla. Aga ühel hetkel hakkavad ilmnema esimesed väsimuse märgid. Tuleb hakata otsima vahendeid, mis aitaks jaksamistaset üleval hoida ka pimedal ja porisel ajal. Enda eest tuleb ise hoolitseda! Dr. Lanz Kaufmanni heaolumudeli põhjal ongi kõige keskel just enese hoole. Treenitust, jaksamist ja tervist ei saa osta!
Mis on head nipid ja vahendid enda töövõimet suurendada?
Tuleb leida erinevaid vahendeid, mis sobivad just Sulle! Kui on korralikud talved, siis murdmaasuusatamine on väga hea vahend, et rohkem jaksata. Olen kogu oma elu sellega tegelenud-olen suusaõpetaja aastast 1964. mil läksin Ülikooli ja hakkasin teadmisi omandama ja sain aru suusatamise toimest, mõjust, võlust ja valust. Kõige olulisem on suuskadel tasakaalu saavutamine, kui see õnnestub, leiad parema tasakaalu ka kõikides teistes elu valdkondades. Kuid ka matkamine on väga hea viis end vormis hoida.
Kas jagad harrastajatele suusatamise alaseid teadmisi?
Tegelesin harrastajate nõustamisega, abistasin suusatamise oskuste täiendamisega ja minu juurest läbi ca 400 inimest. Annan juba 3 aastat inimestele avalikult nõu ka oma suusaveebi kaudu. On väga meeldiv, et paljud inimesed tulevad suusatamise juurde n.ö. „teise lainena“.
Mis on liikumine, kes või mis inimese liikuma paneb?
Liikumise kaudu anname kehale ärritust, mis kulutab küll energiat, kuid taastab seda ka imehästi, tehes meid kestvamaks ja jaksuvõimelisemaks. Nagu Elias Lönnroti ütlus on: „Inimene on loodud liikuma ja see on temale antud õnn.“ Miks peaks inimene õnnest loobuma? Kasuta seda õnne ja liigu: liigu mis tahes moel, millal tahes, kuidas tahes, mistahes rajal, mis tahes tehnikas aga ära jäta seda tegemata. Koormake ennast! Liikudes looduses puhkab vaim ja püsib hea ka inimese vaimne tervis. Mind paelub liikumise laiem käsitlus- inimestele liikumise läbi toetuse pakkumine ja elukvaliteedi tõstmine. Liikumine või liigutus võiks olla viimane asi, mida Sa maises elus teed! Liikuma panev jõud on meis endas- see tuleb vaid üles leida. Koer paneb inimese liikumise väga hästi paika, ka meeldiva kogemuse saanud lapsed veavad hiljem lapsevanemad välja. Tekitage endale toetavad sõpruskonnad, kellega koos värskes õhus liikuda. Inspireerivalt võib mõjutada ka spordiülekannete vaatamine ja võistlustel käimine. On olukordi, kus inimene ei saa enda eest hoolitseda, siis peab noorem põlvkond Püüdma oma vanaemad ja vanaisad liikumises hoida. Mitmekülgne liikumine tagab ka pika terve ja kõrge jõudlusega kvaliteetse erialase tegevuse, sest kui sul liikumise taust ära kaob, siis inimeste töövõime langeb oluliselt.
Kuidas liikumisega alustada?
Peale tekkinud pause võiks liikumisega alustada rahulikult samm-sammult. Ei maksa end alahinnata, kui end regulaarselt koormata, võivad juhtuda suured imed. Sportlaste ja tavaliste harrastajate kehad pole ju üldsegi erinevad - lihtsalt elustiil, sisemine distsipliin, treeningplaan ja toitumine tekitavad näilise lõhe. Enamusele meist on looduse poolt kaasa antud täiuslik keha, mida võime treenida ja arendada, mis iganes suunas. Kõik on võimalik, et leida tee, kuidas lihtsalt midagi võimalikuks teha. Need, kes liikumismaailmas juba sees on, siis neid peab koolitama, et nad üle ei pingutaks. Kuid need, kes veel tugitoolis istuvad, võiks kohe täna esimesed sammud teha. Ka kõige lihtsam käe tõstmine ja kõige lihtsamad võimlemiseharjutused on juba imettegeva toimega. Kui inimene hakkab ära tundma, et liikumine teeb talle head, siis on korras, energiat voolab aina juurde. Alustama peab lihtsatest asjadest– nii saame peagi ka enesetunde paranemise, saavutame juba meeleoluka treeningu, tulevad head mõtted ning ka väljapääsmatute olukordadena näivatele olukordadele fantastilised lahendused. Hoiakud panevad asjad paika. Kõik tugineb kolmel vaalal: teadmised, oskused, hoiakud. Tekib küsimus, kas me ei tea ja ei oska? Kui vaatame -siis leiame x takistust, miks me minna ei saa. Alustame siis hoopis teisest otsast ja ütleme parem: see pole takistus. Viimase aja üks parimaid raamatuid on Frédéric Gros`-i „Kõndimise filosoofia“, kus tuuakse välja kõndimise olulisus. Kui keegi ütleb, et ta midagi ei suuda- siis küsiks vastu, kas sa enam kõndida ka ei suuda. Kahjuks on selliseid inimesi ka, kes enam erinevatel põhjustel kõndidagi ei suuda. Kui inimene ei saa tavapäraselt liikuda, siis peab ta leidma teised lahendused end ikkagi liigutada.
Miks on niivõrd oluline end regulaarselt liigutada?
Immanuel Kant oli väga täpse päevaplaaniga. Kõigil oli teada, et tal olid kindlatel kellaaegadel jalutuskäigud. Meie organism toimib regulaarselt. Organismi viib segadusse, kui koormus tuleb mõnikord hirmsa kontsentreeritusega, teinekord peab keha pikalt ootama. Oleme vend Mihkliga pidanud mitmeid ühisloenguid. Liikumisega on sama mis söömise, joomise ja magamisega. Regulaarsus, normaalsus paljuski kattuvad: ei saa ette ega tagantjärele liikuda ega süüa. Elu võib tekitada liikumises vahet, kuid need, kes suudavad pause minimaaseks viia, teevad targa investeeringu iseendasse. Teine teema, on kaks tegurit: mugavus ja laiskus, mis regulaarsuse ära rikuvad. Kui inimeses endas pole distsipliini ja ta ise liikumisvajadust ei tunneta, siis peab ta otsima esialgu tuge.
Paljud inimesed on nutikad, kes soovib liikuda, see leiab võimaluse, kui on näiteks lumevaene talv, siis võib minna uisutama ümber järve või tõukekelkudega sõitma. Kui suusatada ei saa, siis haaravad inimesed alternatiivsetest võimalustest kinni. Ka täiesti musta maa asjad pakuvad suurepäraseid looduses liikumise võimalusi. Ka vihmasel ilmal suvel on samuti võimalik midagi vahvat ette võtta.
Palju ise liigud?
Liigun palju igapäevase toimetamisega, naudin talviseid suusalaagreid tudengitega, seal ma olen 5-6 tundi väljas –ikka pean sõitma mäkke üles, näitama ette. Kui on kena päev, kolame ringi ja suusatame. Suvel käin mere peal, teen tööd ja vahel põikan metsa. Mul ole siiani hea vastupidavusalade põhi all. Harrastan headel talvedel merel käimist. Ka nüüd on ideaalne jää: pane soojalt riidesse ja mine kõnni piki merd- see on hea ja värskendav. Uisutage, kelgutage, tehke karusell. Elan Viimsis ja käin sageli ka Viimsi klindialusel imelisel terviserajal. Tavaliselt ajan kodu lähedal metsas suusarajad sisse ja ongi käes suurepärane koormus.
Oled olnud paljude Eesti Terviseradade sünni juures. Palun räägi, milliseid arenguid näed?
Praegu on Eestis rajatud väga hea terviseradade süsteem. Terviseradadel raudvara ja riistvara on nüüdseks loodud, edasi tuleb see sisuga täita. Praegu on heas kasvus sisuline pool. Terviseradade lehe peal jookseb väga palju värsket infot, keskused on hakanud rohkem elama. Eestis näen võimsat tõusu, kus Alo Lõoke ETR tegevjuhina on väga entusiastlikult asja ette võtnud. Kui vaadata meie 100-t terviserada, siis igal rajal on oma põnev ja paeluv lugu. Terviseradadel on suurepärane, et ettekirjutatud asju on vähe, pole oluline millal terviserajale lähed ja kellega- ja see veabki asja käima. Mulle jäid meelde kunagise ülikooli katreedijuhataja Feliks Parre sõnad; „kui vaatad kaugele, siis vaata kaugemale“, kui vaatame ka liikumise ja terviseradade kontekstis paikkonna arengut, siis võiks vaadata ka veel kaugemale.
Kas näed milleski häirekella?
Minu jaoks lööb häirekellana haldusreform. Kui tekib suur vald on minu arvates oluline, et n.ö. ääremail olevad positiivsed asjad jääks toimima ka suuremate haldusüksuste kontekstis, sealhulgas ka terviserajad. Praegu peab tõsiselt mõtlema Eesti terviseradade olulisuse teadvustamisele uues olukorras- tähtsad on reaalsed haldamise ja juhtimise küsimused.
Mida võiks terviseradade kontekstis märgata, mis on meie väärtused Eestis?
Minu üks mõte on olnud, et peaksime terviseradasid kaardistama tegevuslikult- tegema laiema kasutajauuringu. Kasuks tuleb teadmine, mis sihtrühm veel rajal ei liigu. Iga raja puhul on peamine funktsioon, kuidas see töötab kohalike laste, noorte ja eakate jaoks. RMK matkaradadel on väga suur väärtus, arendamine võttis küll aega, aga nüüd on võimas korrastatud süsteem. Meil on metsade ja maastikute näol on suur väärtus ning akude laadimiseks ja liikumiseks on ideaalsed tingimused. Võtmemoment, mis toob inimesi rohkem terviseradadele on elukohalähedane tegevus. Ma nimetan seda kolme valgustatud posti küsimuseks, mis lubaks ka kõige pimedamal koduasumi juures ajal oma retke teha.
Mis on Su enda lemmikud terviserajad?
On suurepäraseid, väga kauneid ja huvitavaid radasid. Olen olnud mitmete radade sünniloo juures. Mu lemmikuteks on Jõulumäe ja Kõrvemaa. Koos looduses liikumine ja tegevus terviserajal on ka peredel suurepärane võimalusi ühiselt aega veeta, üks odavamaid ja emotsionaalsemaid viise koos toimida. Ka looduses koosolemine kogukonna inimestega ja sõprade peredega on äärmiselt positiivne. Kohtumised rajal on omaette põnev teema, kui juba rajale tuled, siis kindlasti näed kedagi, keda poleks seal nagu lootnudki näha.
