Karl Mööl mõtleb Taanis suurelt: tahan igas kohtumises teha nullimängu ja lüüa värava
Sel aastal esimest korda välismaale mängima siirdunud Karl Mööl (25) jõudis Eesti tippklubidest esindada nii FC Flora kui ka Nõmme Kalju meeskonda. Hobi korras malet mängiv Mööl lõi kaitsjana kahel viimasel hooajal kokku 13 väravat. Sama ambitsioonikalt loodab Mööl esineda ka Taanis, kus tema eesmärgiks on igas kohtumises oma seljatagune puhtana hoida ja lüüa ise värav või anda väravasööt.
Kuidas jõudsid jalgpalli juurde?
(Jaanus, Rakvere)
Ma ise tahtsin mängida jalgpalli ja lihtsalt läksin seitsmeaastaselt Tallinna Kotkaste trenni. Mulle meeldis seal ja jäingi käima. Muudest aladest mängisin ka korvpalli ja eks koolis tegin ka teisi alasid, aga jalgpall meeldis kõige rohkem.
Sinu värav 2016. aasta maikuus valiti toona kuu parimaks tabamuseks. Mida see sulle tähendas?
(Jaanus, Haapsalu)
Kui ei oleks tunnustatud, siis poleks probleemi olnud, sest see on ikkagi kõrvaline asi. Samas kui valitakse sellist kuu parimat väravat, siis on muidugi tore, kui tunnustatakse. Selles mõttes on lahe, kui oled suutnud lüüa värava, mis inimestele on meelde jäänud, sest mängid ju ikkagi rahvale ja on tore, kui teed midagi, mis publikule meeldib.
Kui tihti tegeled oma hobi ehk malemänguga?
(Liis, Võru)
Kui satun sõpradega päriselt laua taha mängima, siis on see eriti äge, aga mängin suhteliselt palju ikkagi internetis võõraste inimeste vastu. Päris iga päev ei mängi, aga keskmiselt viis korda nädalas teen paar mängu vähemalt. Ma huvitun sellest päris palju ja kui vahel on rohkem aega olnud, siis olen ka maleraamatuid lugenud ja end erinevate taktikatega kurssi viinud.
Su isa on suur NBA-fänn, nii et kas sind ei suunatud jalgpalli asemel hoopis sinnapoole?
(Henri, Tallinn)
Mul ei ole kunagi olnud mingisugust blokki, mis trenni ma tohin või ei tohi teha. Mu isa huvitas NBA niisama hobi korras, sest ta ise oli tegelikult kunagi judoka, nii et siis oleks ta pigem juba tahtnud, et ma oleksin judoga tegelenud. Aga mulle pole keegi kunagi öelnud, mida ma peaksin tegema. Mäletan, et käisin nooremana ka laulukooris ja mul läks päris hästi, aga kui mul hakkas igav ja tahtsin ära tulla, siis ei öelnud keegi, et pean edasi käima. Kui rääkida NBAst, siis mind see igapäevaselt ei huvita ehk mänge ja skoore ma ei jälgi, aga kui isa NBA-kaarte kogus, siis väikesena meeldis mulle neid vaadata. Mõned nimed on meeles ja midagi ma sellest ikka tean.
Alustasid ründava poolkaitsjana, kuid nüüd oled mänginud paremkaitsjana. Kus sulle endale meeldib rohkem mängida?
(Ilmar, Valga)
Rohkem meeldib mängida number 10 peal ehk ründava poolkaitsjana, sest seal on huvitavam ja rünnata on ikka lahedam kui kaitsta. Aga kui aus olla, siis reaalsustaju ütleb, et ma õnnestun paremini äärekaitses. Kui tahan ikkagi mängida kõrgemal tasemel, siis äärekaitsjana on mul rohkem potentsiaali. Aga kui küsida ainult meeldimise poolest, siis jah, ründav poolkaitsja on loovam ja seal meeldib rohkem. Olen mänginud ka ründajana, kui Floras oli ühel hetkel ründajatega kehv seis. Mängisin euromängus Baseli vastu ründajana (2012. aastal - toim.) ja ka liigamängudes, lõin isegi mõned väravad. Ründaja positsioon oli hoopis teistsugune, aga väga põnev.
Kas Taani esiliiga tase on kõrgem kui Eesti meistriliiga tase?
(@marttikallas)
Mängijate keskmine tase on Taani esiliigas parem, aga samas ütleksin, et Eesti kolm tippklubi saaksid siinsetele meeskondadele vastu küll. Siin on aga parem just see, et trennitempo on kiirem, ma pean rohkem pingutama ja olen rohkem väsinud. Huvitav on ka see, et kui Eestis ma tean juba kõiki äärepoolikuid, kelle vastu pean mängima, siis siin on kõik uued: kunagi ei tea, kas sulle tuleb vastu kiire, tehniline või väga jõuline mängija.
Keda tahaksid peale Martin Reimi näha Eesti koondise peatreenerina?
(Raimond, Tallinn)
Martin Reimi käe all on kõik praegu korras, aga kui peaksin nii-öelda puusalt kellegi valima, siis selleks oleks Karel Voolaid. Olen temaga rääkides alati palju kasu saanud, ta on väga tark treener ja oskab oma mõtted hästi mängijateni viia.
Oled kaitsja, aga 2016. aastal lõid Kalju eest kuus väravat, 2017. aastal seitse väravat. Kuidas sul see õnnestus?
(Oliver, Võru)
Nendel aastatel oli üheks mu eesmärgiks lisaks kaitses nullihoidmisele lüüa igas mängus värav või anda väravasööt. See andis mulle motivatsiooni teha kaasa ka ründefaasis ja sinna panustada. Loomulikult sain aru, et päris igas mängus ma ei täida seda eesmärki, aga vähemalt seadsin selle endale sihiks ja see hoidis mind fookuses, et rohkem üles-alla töötada. Nagu väravatest näha, õnnestus eesmärk päris hästi täita, kuigi Eestis on seda ilmselt lihtsam teha kui välismaal, sest kui mängid ühes kolmest Eesti tippklubist, siis saad rohkem palliga mängida ja neid võimalusi tekib rohkem.
Mis on su eesmärgid Taanis?
(@ggasymovv)
Eesmärk on olla põhikoosseisu mängija, hoida igas mängus taga nulli ja eespool lüüa värav või anda väravasööt. Väiksemaid eesmärke ma endale ei sea! Kui need õnnestuvad, siis ilmselt on ka mu esitused head ning äkki õnnestub silma jääda Taani kõrgliiga meeskondadele või kellelegi teisele. Aga sellele on praegu veel vara mõelda, hetkel tuleb keskenduda sellele, et siin tiimis endast parim anda.
Sul on seljataga pikk noortekoondise karjäär. Mis on eri vanuseklassidest kõige paremini meelde jäänud?
(Lili, Tallinn)
See oli siis, kui saime U19 koondisega kvalifikatsioonist edasi eliitringi. Kvalifikatsioonis võitsime 2 : 0 Norrat, kaotasime 1 : 2 Šotimaale ja 3 : 0 võitsime Liechtensteini. Saime alagrupist esimesena edasi ja eliitringi mängudes saime kirja viigipunkti Belgia vastu. Nii kaugele jõudmine ja sellise tulemuse saamine oli natuke rohkem, kui keegi senimaani oli suutnud.
Milline enda löödud värav on sul kõige eredamalt meeles?
(Kaire, Tallinn)
Noorteklassidest mäletan üht väravat, mis tekkis nii, et Pärnu väravavaht lõi pika palli ette otse keskjoonele, seal põrkas see maha ja ma lõin ühe põrke pealt kohe tagasi üle väravavahi sisse. Täiskasvanuajast on aga meeles Narva Transile 2016. aastal löödud käärvärav - ma ei ole väga akrobaatiline mängija ja see värav jäi seepärast meelde.
Kas leiad, et said oma esimese välislepingu õigel ajal, kui olid selleks valmis?
(Taavi, Tallinn)
Tundsin juba 2016. aasta järel end hästi, aga toona polnud mul agenti ja ma polnud tegelenud sellega, et oleks varianti kuhugi minna. 2017. aasta järel oli mul juba agent ja olemas suund, kuhupoole töötada. Samuti mõtlen, et kuna jäin pärast 2016. aasta hooaega Eestisse, siis sain poole aasta jooksul kooli ära lõpetada ja selles mõttes kõik tehtud, et varem minnes oleksid Eestisse jäänud lüngad, mida oleksin pidanud ühel hetkel täitma hakkama. Nii et selles osas oli välislepingul hea ajastus. Vanuse mõttes oleks muidugi võinud leping varem tulla, sest sel juhul oleks ehk võinud endale lubada ka samme tagasi, aga praeguses vanuses ei saa seda enam lubada.
Milline on su suurim puudus ja milline suurim pluss mängijana?
(Kris, Tartu)
Kui alustada miinuspoolelt, siis võiksin mitu tehnilist nüanssi välja tuua, sest Euroopa ja maailma mõistes ei ole ma tippmängija. Aga pigem valiksin hoopis ühe asja, millega ma eraldi tööd teen: vaimne valmisolek. See on oluline, et tunneksin ennast väljakul enesekindlalt ja suudaksin keskenduda õigetele asjadele. Tean, et kui kaotan trennis või mängus keskendumise, siis olen palju kehvem mängija, ning seega tuleb töötada selle nimel, et kogu aeg olla fookuses. Kui seda suudan, siis tean, et teen platsil õigeid asju, ning siis tulevad tehnilised oskused ise järele.
Minu kõige parem omadus - usun, et selleks on mängulugemine ja mängust kiiresti arusaamine. Kui treener räägib, mida ta minult väljakul tahab, siis ma võtan selle päris kiiresti omaks ja proovin oma oskused selle taktikaga siduda.
Mis on sul noorteklassidest kõige eredamalt meeles?
(Hannes, Elva)
Esimesena tuleb meelde, et noorteliigades suutsin 8 : 0 mängus kaheksa väravat lüüa.
Oled tulnud Flora süsteemist ja jõudsid Kaljusse, kuigi Eesti mõistes ei ole selline klubivahetus väga tavaline. Kas oled omal ajal pidanud seda palju ka põhjendama ning kas kahetsed midagi?
(Jevgeni, Tallinn)
Eks ta korraks tekitas inimestes ärevust, aga minul isiklikult ei olnud sellega mingisugust probleemi, sest ma pole olnud mängija, kes läheb ühest klubist teise ainult seetõttu, et minna. Sellel on alati olnud oma põhjused - nii Florast Kaljusse minekul kui ka sellel, et nüüd talvel treenisin taas Floraga. Olen alati oma otsuseid teinud võimalikult kaalutledes ja seepärast ei tunne ma end nende langetamise tõttu kehvasti. Olen alati andnud klubile võimaluse minuga läbi rääkida ja kui nemad oma pakkumist ei tee, sest neil on teised eesmärgid või muud põhjused, siis mina langetan oma otsuse selle järgi. Olen alati tahtnud olla lojaalne mängija, aga see tähendab, et klubiga peab olema kahepoolne austus. Kui olen mingeid otsuseid teinud, siis on selles vallas olnud järelikult takistusi.
Mis on su elu moto?
(Urmas, Pärnu)
Tahan olla aus inimene.
Oled öelnud, et kui sind anti 2013. aastal Kuressaarde laenule, oli see sinu jaoks karjääri kõige sügavam auk. Kuidas sa sealt välja tulid?
(Neeme, Viljandi)
Mul läks sealt väljasaamiseks ikka natuke aega ja kui saaksin tagantjärele nõu anda, siis tasub oma muret kindlasti sõprade ja lähedastega jagada, sest äkki oskavad nad anda nõu, kuidas motivatsioon tagasi saada. Minul läks selleks liiga kaua aega, sest aasta aega istusin seal ja lihtsalt mängisin, mingisugust lisatrenni ei teinud. Eks saingi sellest august välja lihtsalt ajaga: lõpuks leidsin uuesti üles mõtte, miks tahan hea mängija olla. Usun, et seal olles ei olnud kaugel ka see hetk, kui ma enam poleks tahtnud mängida, aga õnneks ei leidnud ma siis ühtegi valdkonda, mida oleksin tahtnud täiega rohkem teha. Mõtlesin, et kui lähen tööle, siis võin poole aasta pärast olla ikkagi samasuguses motivatsiooniaugus. Nii et õnneks leidsin taas üles mõtte, et peaksin jalgpalli mängima ikka nii kaua, kui keha lubab. Ning kui olin selle mõtte pähe võtnud ja hakanud end üles töötama, siis tegi Nõmme Kalju tookord oma pakkumise väga õigel ajal ja meie huvid kattusid - nii ta läkski.
Mis on senimaani su karjääri parim mäng koondises?
(Priidik, Tartu)
Ise olin kõige rohkem rahul mänguga Antigua ja Barbuda vastu, mille võitsime 1 : 0. Tundsin kogu mängu vältel, et tegin häid otsuseid. Ega mul muidugi pole väga palju koondisemänge, mille hulgast valida, aga kõikide puhul olen tundnud, et midagi on kripeldama jäänud, ja tean, et oleks saanud paremini. Selle Antigua ja Barbuda mängu järel oli mu enesetunne kõige parem.
