SUUR ÜLEVAADE | Värskelt lõppenud NBA põhihooaja suuremad üllatused ja pettumused

NBA põhihooaeg lõppes ühe viimaste aastate põnevaima võitlusega play-off kohtade peale. „Metsikus Läänes", Läänekonverentsis jäi lõpuks kolmandat ja üheksandat kohta lahutama vaid kolm (!) võitu.

Veel enne seda, kui põnev play-off algab, heidame tagasivaatava pilgu põhihooajale. Millised olid viimase poole aasta suuremad üllatused ja pettumused?

ÜLLATUSED

5. Houston Rocketsi ülemvõim

Üle kolme aasta näeb NBA mõnda muud põhiturniiri võitjat kui Golden State Warriorsi - selleks on Houston Rockets, kes lisas eelmisel suvel enda ridadesse Chris Pauli ning on seejärel tõeliselt õitsele puhkenud. Meeskonna veduriks on endiselt James Harden, kelle MVP-tiitlit tänavu enam miski väärata ei tohiks. Hardeni fantastilise isolatsioonimängu kõrval on Paul mootorina suurepäraselt tiimi sulandunud, lisaks on šveitslasest tsenter Clint Capela üha küpsemini pallimas. Peatreeneri Mike D'Antoni mänguplaan on töötanud laitmatult ning lisaks niigi efektiivsele rünnakule on lisandunud ka pidav kaitse - tulemuseks 65 võitu ja põhiturniiri esikoht. Eks näis, mida toob play-off - Rockets on kindlasti Warriorsi jaoks hetkel suurimaks ohuks.

4. Toronto Raptorsi võit idas

Idakonverentsi võit läks sedapuhku ainsale meeskonnale väljaspool USA-d - selle võttis Toronto Raptors, kelle peatreener Dwane Casey otsustas sel hooajal oma senist mängumudelit tunduvalt muuta. Meeskond hakkas ühtäkki viskama palju rohkem kolmeseid, pall liigub mängijate vahel palju paremini - ning võidud tulevad lihtsamalt kui kunagi varem. Play-off'is on sama meeskond aga viimastel aastatel alati põrunud, toppama jäänud - kas tänavu ollakse lõpuks oma konverentsi võitmiseks valmis või koperdatakse taas LeBron Jamesi ja Clevelandi otsa?

3. Feel-good story'd: Sixers, Pacers, Jazz, Trail Blazers, Clippers

Kuigi nendest viiest meeskonnast üks - Clippers - lõpuks play-off'i ei pääsenud, võib nende hooaja mõnes mõttes siiski kordaläinuks lugeda. Chris Pauli ja JJ Redicki suvise lahkumise järel arvasid paljud, et Clippers kavatseb oma aastaid alla oma võimete mänginud tuumiku täiesti laiali saata ning põhjast uuesti alustada - ent päris nii lõpuks ei läinud. Blake Griffini minema vahetamise järel jäi algsest meeskonna südamest alles sisuliselt vaid DeAndre Jordan, ent uute meeste südikad esitused, Lou Williamsi kohatine pidurdamatus ja peatreeneri Doc Riversi poolt meeskonda süstitud ära-mitte-kunagi-anna-alla mentaliteet viis lõpuks asjad selleni, et veel nädal-kaks enne põhihooaja lõppu võisid Clippersi fännid play-off'ist unistada.

Ülejäänud neli meeskonda võivad ennast aga suurepäraselt tunda. Philadelphia 76ers suutis pärast aastatepikkust kaotamist lõpuks kokku panna võitva hooaja - ja veel millise! Esimest korda sisuliselt kogu hooajaks Joel Embiidi kasutada saanud ning uustulnuka Ben Simmonsi vedamisel mänginud Sixers purjetas Idakonverentsis lõpuks lausa kolmandale kohale välja, edestades isegi Cleveland Cavaliersi. Slogan „Trust the Process" („Usalda protsessi"), mis fännide seas süstemaatilise kaotamise aastatel levima hakkas ning Joel Embiidi tõusuga tõeliselt populaarseks sai, elab juba kultuselu. Philadelphia fännid on pärast nende Eaglesi Super Bowli võitu ja Villanova tiimi triumfi March Madnessil eriti positiivselt meelestatud ning Sixers saab mängida suhteliselt pingevabalt - keegi ei eelda, et nii noor meeskond väga kaugele jõuab, ent võimalused selleks on kindlasti olemas. Taset on neil küllalt.

Rikkaks oleks saanud see inimene, kes oleks pärast Paul George'i Indianast Oklahoma Citysse kolimist teinud panuse sellele, et Pacers kogub sel hooajal rohkem võite kui Thunder. George'i vahetustehingu juures peeti Oklahoma Cityt, kes andis vastu Victor Oladipo ja Domantas Sabonise, selgeks võitjaks, ent nii Sabonis kui iseäranis Oladipo on kriitikutele andnud stiilse ninanipsu. Oladipo on sel hooajal tõusnud NBA üheks paremaks tagamängijaks ning on kindel kandidaat enim arenenud mängija tiitlile, George ja Thunder on samal ajal kogu hooaja õiget minekut otsinud, vahepeal selle leides, aga siis jälle ära kaotades. Pacers läheb aga kõigile ootustele vastupidiselt play-off'i ning võib seal ka paraja mürgli korraldada.

Utah Jazzi lugu on mõneti sarnane Pacersiga - suvel tabas neid valus löök, kui vabaagendiks saanud Gordon Hayward otsustas Jazzi jäämise asemel Boston Celticsiga liituda. Paljud kahtlesid, kas ilma liidrita jäänud meeskond suudab play-off'i jõuda - ent prantslasest tsentri Rudy Goberti suurepärane mäng ning uustulnukast mängujuhi Donovan Mitchelli peadpööritav esiletõus vedas Jazzi kindlalt kaheksa parema sekka - sealjuures võrreldes eelmise hooajaga saadi vaid kolm võitu vähem. Jazzi peatreener Quin Snyder on üks põhilisi kandidaate aasta parima treeneri tiitlile.

Portland Trail Blazers kuulub samas nende tiimide sekka, kes on suutnud lõpuks oma mängijad platsil õigeid asju tegema panna - pusletükid on justkui lõpuks õigesti sobitunud. Damian Lillardi ja C.J. McCollumi ründemängu kõrval on hakatud ka hästi kaitsma ning suureks lisanduseks on eelmise hooaja keskel vahetusega saadud tsenter Jusuf Nurkić, kelle kaitse on Portlandi jaoks eluliselt tähtis. Tugeva Läänekonverentsi kolmas asetus on koht, millega Portland võib väga rahule jääda - ja miks mitte ei võiks nad ka play-off'is Warriorsilt mõne mängu hammustada. Meeskonna mängustiil peaks selleks igatahes sobima.

2. Boston Celticsi kadalipu edukas läbimine

Kõige vähem vigastusteõnne oli sel hooajal tipptiimidest just Celticsil, kes kaotas juba põhiturniiri avamängu alguses kogu aastaks vigastusetondile suvise täienduse Gordon Haywardi. Alla aga ei antud - Kyrie Irvingi ja Al Horfordi vedamisel asuti seejärel hoopis imelisele võiduseeriale ning aasta lõpuks kükitatakse Idakonverentsi tabelis koguni teisel kohal. Pole paha!

Paraku minnakse play-off'ile vastu lisaks Haywardi puudumisele ka Irvinguta, kes läks hiljuti hooaega lõpetavale operatsioonile ning on tagasi alles sügisel. Celticsi peatreener Brad Stevens väärib aga tõelisi ovatsioone - Haywardi vigastuse järel ennustasid mõned valemid meeskonnale hooajal pelgalt 38 võitu, ent selle asemel ületas Boston 50 võidu piiri probleemideta. Paraku tundub, et play-off'is läheb neil siiski vigastuste tõttu raskeks - osa mängudest jätab kindlasti vahele ka kaitsespets Marcus Smart. Aga mine seda Stevensit tea - äkki võlub ta torukübarast veel mõne jänese välja?

1. Fantastilised uustulnukad

Kui eelmisel hooajal oli parima uustulnuka tiitlit välja jagada suhteliselt keeruline ning selle sai lõpuks Milwaukee Bucksi eest korralikke esitusi teinud Malcolm Brogdon, kes viskas mängus keskmiselt 10 punkti, siis tänavune rookie class on olnud vaat et enneolematult hea ja lausa uskumatult sügav - selliseid uustulnukaid, kes oleks oma tänavuse hooaja esitustega võinud vabalt mullu parima rookie tiitli võita, on lausa kümmekond. Tõenäoliselt läheb tiitel Sixersi austraallasele Ben Simmonsile (keskmiselt 15,8 punkti, 8,1 lauapalli, 8,2 korvisöötu mängus), kes on koos Joel Embiidiga tänavu meeskonda vedanud ning korduvalt ka kolmikduublitega säranud. Tema järel on ilmselt napilt teine Jazzi mees Donovan Mitchell, kes on kõiki ennustusi eirates tõusnud Utah' rünnaku liidriks ning suutnud visata (keskmiselt 20,3 punkti, 3,7 lauapalli, 3,7 korvisöötu mängus). Nii Simmonsi kui Mitchelli puhul on sealjuures tähelepanuväärne, et nad on oma suured teod suutnud teha tugevates meeskondades, mitte mõnes tabelipõhja tiimis, kus neil puudub seljas kükitav pinge.

Lisaks neile on väga heade esitustega silma paistnud veel Jayson Tatum (Boston Celtics), Kyle Kuzma ja Lonzo Ball (Los Angeles Lakers), Lauri Markkanen (Chicago Bulls), Dennis Smith jr (Dallas Mavericks), Josh Jackson (Phoenix Suns), Bogdan Bogdanović ja De'Aaron Fox (Sacramento Kings). Vähemalt kümme punkti mängus on visanud veel näiteks Dillon Brooks (Memphis Grizzlies) ja John Collins (Atlanta Hawks), rääkimata siis veel mängijatest, kes on play-off meeskondades oma rolli täitmas - näiteks OG Anunoby (Toronto Raptors), Daniel Theis (Boston Celtics) ja Jordan Bell (Golden State Warriors).

PETTUMUSED

5. Alla oma võimete esinejad: Denver Nuggets, Milwaukee Bucks, Minnesota Timberwolves

Välja toodud kolmikust jäi vaid Nuggets play-off'ist välja ja sedagi viimase mängu lisaajal saadud kaotusest, ent ka Bucksi ja Timberwolvesi jaoks oli põhihooaeg pettumuseks. Minnesota puhul võib see kõlada kummaliselt, kuivõrd viimati jõuti Läänekonverentsis kaheksa parema sekka 2004. aastal, ent tänavuse hooaja materjali ja potentsiaali arvestades oli ülinapp kaheksas koht selgelt pettumuseks. Peatreeneri Tom Thibodeau veider harjumus hoida oma põhimehi vaat et 40 minutit platsil võib olla üks põhjuseid, noorte tähtede Karl-Anthony Townsi ja Andrew Wigginsi ebastabiilsus - eriti kaitses - aga kohe kindlasti teine põhjus. Play-off'is tuleb neil juba avaringis kokku minna Houston Rocketsiga ning võib karta, et üle 14 aasta väljalangemismängudele jõudnud meeskond piirdubki seal vaid kahe kodumänguga.

Ka Nuggetsilt oodati hooaja eel kindlasti enamat - noorele tsentrile Nikola Jokićile lisati suvel juurde veteran Paul Millsap ning kõik tundus seda teed minevat, et tänavu on Nuggets läänes kindlaks play-off meeskonnaks. Lõpuks jäädi aga ülitihedas heitluses kaotajaks, mis tähendab ilmselt nii peatreenerile Mike Malone'ile kui ehk isegi ka tiimi juhtkonnale uue töökoha otsimist. Kaitses ei saadud kogu hooaja vältel vastaseid kinni ning kuigi Jokić ei ole väga hea kaitsemängija, on meeskonna kaitsereitingud ja muud näitajad ilma temata veel kehvemad. Millsapist oodati samuti rohkem, aga vigastuste tõttu sai ta kaasa teha vaid 38 mängus. Uuel aastal uue hooga, mis seal's ikka: üldiselt on Nuggetsi meeskond noor ja mängijate parimate aastateni on veel pisut aega.

Bucksi puhul oleks aga tarvis ühte head peatreenerit, kes meeskonna võimetele vastavalt mängima paneks. Veidrat kaitseformatsiooni harrastanud ja seetõttu fännidele hambusse jäänud Jason Kidd vallandati talvel ning hooaja lõpuni on tema asemel pukis kohusetäitjana Joe Prunty, kes ei ole samuti eriliseks päästeingliks osutunud. Giannis Antetokounmpoga uhkeldav meeskond vääriks paremat - on põnev jälgida, kes suvel tiimi uueks lootsiks tuuakse. Kui Bucks oma ridu korda ei saa, ähvardab neid mõne aasta pärast kreeklasest ilma jäämine. Praegu ootab aga ees play-off, kus avaringis saadakse seitsmenda asetusena vastaseks Boston Celtics, kel tuleb hakkama saada ilma Gordon Haywardi ja Kyrie Irvinguta - Bucksi jaoks on üllatamiseks uksed valla, tuleb lihtsalt ise mihklid olla.

4. Oklahoma City Thunder - kas lagi on vastas?

Kui Thunder suvel Russell Westbrooki kõrvale nii Paul George'i kui Carmelo Anthony tõi, pakkusid paljud, et OKC tõuseb taas Läänekonverentsis absoluutsete tippmeeskondade sekka. Nii võimas kolmik peaks ju selleks võimeline olema, eks? Paraku oldi hooaja vältel suhteliselt ebastabiilsed - aastat alustati aga nigelalt ning novembri lõpuks leiti tabelist 12 kaotust ning vaid kaheksa võitu. Edasine aastal läks küll paremini, ent suurt läbimurret lõpuks ei tulnudki - 48 võitu annavad neile küll play-off'is oma konverentsi neljanda asetuse, ent teiste meeskondade puhul on Thunderi staarideparaadi kartmisest asi kaugel.

Mis siis ikkagi juhtus? Russell Westbrook on endiselt Russell Westbrook, oma kõigi väärtuste ja vigadega. Paul George'i panus jäi küll pisut oodatust väiksemaks, kuid hooajaeelsete ootustega võrreldes oli kõige suurem vahe siiski Carmelo Anthony osas. Kuigi 33-aastane Anthony teadis Thunderisse tulles, et temast ei saa esimest viiulit, on tänavu eriti valusalt olnud näha tema vanus - rünnakul ei suuda ta olla enam sama efektiivne kui kuus-seitse aastat tagasi ning kaitses ei ole temast juba mitu hooaega erilist kasu olnud. Thunderi õnneks on aga samal ajal veel ühe suure sammu edasi teinud tsenter Steven Adams, kelle toorest jõudu ja võimsust pelgavad ilmselt kõik ülejäänud NBA korvialused mehed.

Vägisi tundub, et meeskonnal, mille number üks on Westbrook, tuleb võimete lagi vastu suhteliselt kiiresti. Play-off'is teatakse, kuidas tema efektiivsust vähendada ning kui mees ise ei suuda ennast teistmoodi kasulikuks teha, jääb ka ülejäänud tiim pisut peata. Sedapuhku minnakse avaringis vastamisi Utah Jazziga ning sellest vastasseisust võib saada päris põnev heitlus.

3. Cleveland Cavaliersi draamat täis aasta

LeBron Jamesile meeldib kaos, talle meeldib draama - vähemalt sellisel arvamusel on mitmed mainekad NBA-d kajastavad ajakirjanikud. Miks muidu Cavaliersi aastast aastasse kummalised hädad kimbutavad? Ka see aasta algas Cavsi jaoks lausa katastroofiliselt - kaitses oldi ilma liialduseta kogu NBA kõige halvem meeskond ning jaanuaris lasti näiteks Oklahoma City Thunderil endale visata koguni 148 punkti, kusjuures mäng lõppes normaalajal! Vahetustehingute akna viimasel päeval tehti aga suured ümberkorraldused: Isaiah Thomas, Jae Crowder, Channing Frye, Derrick Rose ja Dwyane Wade saadeti minema, asemele toodi Rodney Hood, George Hill, Jordan Clarkson, Larry Nance jr ja järsku hakatigi võitma, kusjuures LeBron mängis vaat et oma karjääri parimat korvpalli. MVP auhinda ta küll ei saa, selles arvestuses jääb ta James Hardenile alla, kuid teise koha punktid võib ta kokku saada küll. Sellest hoolimata on Cavsi jaoks napilt kokku kraabitud 50 võitu ikkagi pettumus. Kes oleks enne hooaega võinud arvata, et LeBron teeb kaasa kõik 82 mängu, aga Cavaliers saab lõpuks „staarideta" Indiana Pacersist vaid kaks võitu enam? Play-off on aga mõistagi hoopis teine võitlustanner ja seal juba Idakonverentsis Jamesi ja Cavsi vastu panustada ei tahaks.

2. Palju vigastatud staare

Vigastused on spordis mureks igal hooajal, kuid tänavu tundub, et tähtmängijaid on audis isegi tavatult palju. Juba põhihooaja esimeses mängus murdis jala Gordon Hayward, hooaja jooksul on erinevad hädad veel hooaja lõpuni kõrvaldanud ka DeMarcus Cousinsi, Kristaps Porzingise, Kyrie Irvingu, Jeremy Lini ja ilmselt ka Kawhi Leonardi. Leonardi küsimus on veel eriti kummaline, sest väidetavalt on ta küll meeskonna arstide poolt terveks tunnistatud, kuid palluri isiklikud nõuandjad ja doktorid teda platsile lasta ei soovi. Lisaks on hooaja jooksul mitmed olulised pallurid vigastustega kimpus olnud - näiteks John Wall, drafti avavalik Markelle Fultz ja Stephen Curry. Curry jääb seetõttu kõrvale ka play-off'i avaringist.

1. Varasemast veelgi levinum tanking

Parema draftivaliku nimel meeskonna sihilikult nõrgaks tegemine ja seeläbi võimalikult paljude kaotuste kogumine võttis sel hooajal NBA-s täiesti uued mõõtmed. Jah, selle „võistluse" auhinnad on vägevad, Luka Doncic ja DeAndre Ayton, ent sellega tuleb lähiaastatel midagi ette võtta. Sel hooajal tegeles tanking'uga lausa kaheksa meeskonda, kõige pikema (või hoopis sihilikult lühema?) kõrre tõmbas Phoenix Suns, järgnesid Memphis Grizzlies, Dallas Mavericks, Atlanta Hawks, Orlando Magic, Chicago Bulls, Sacramento Kings ja New York Knicks, kes alustas kaotamist pärast Porzingise vigastada saamist. Nende meeskondade mängud olid sel kalendriaastal üldjuhul farsid, mistõttu oli päris suur osa kõigist kohtumistest ebahuvitavad. Olukord, kus kaotamine tuleb meeskonnale kasuks, tuleks NBA-st kaotada - aga kes pakub välja parema lahenduse?

Õnneks play-off'is sellist asja ei näe ning järgnevad nädalad tõotavad tulla mõnusalt huvitavad. Esimesed mängud peetakse juba sel nädalavahetusel ning nii laupäeval kui pühapäeval algavad mängud ka Eesti aja järgi sobivalt: Warriors ja Spurs peavad oma avamängu homme kell 22, Celtics ja Bucks panevad pühapäeval korvpallipäevale alguse juba kell 20!