Seenioride võistlus pakkus põnevust lõpuni välja. 20 paari seas, kes medaleid püüdma läksid, oli nii „vanu“ tegijaid kui ka uusi üritajaid. Kahevoorulise sõidu esimesest voorust pääses puhtalt edasi 11 võistluspaari, mille järgi võib oletada, et rada ei olnud just raskete killast. Seevastu teises ehk võitjate voorus, kus kõrgused olid juba 145 cm, eraldati terad sõkaldest.

Kolmandana startinud Gunnar Klettenberg (RK Ruila Tall) hobusel Queensland tegi teistele püüdmiseks ette kiire aja. Järgmise nulliringi tegid Maarja Martinson (Tondi RSK) ja Donna, kes olid vaid 0,06 sekundit aeglasemad ning jäid lõppkokkuvõttes esimesena poodiumilt välja. Jäänud oli vaid kolm starti, kui ilusa sooritusega said hakkama Kertu Klettenberg (RK Ruila Tall) ja Toscana, minnes omakorda võistlust juhtima. Küll ei saanud nad võiduseisu pikalt nautida, sest nende järel startinud Paul Argus (Tondi RSK) ning Renessin lausa lendasid takistustest üle ja jõudsid finišisse 6 sekundit kiiremini. Kui viimasel võistlejal, Helene-Marie Rägol pudenes üks latt, oli medalikolmik selge. Argus kuld, Kertu Klettenbergile hõbe ja Gunnar Klettenbergile pronks.

Argus sõnas peale võistlust, et võit iseenesest ei tulnud talle üllatusena, üllatav oli vaid see, kui kergelt see tuli. „Renessin on praegu väga heas vormis ja iseenesest ei olnud ka tänane rada nii raske, kui ma eeldasin. Nii et võit tuli seetõttu suhteliselt kergelt minu jaoks.“ Küsimusele, kas kaasa aitas ka kahe suure konkurendi Rein Pilli ja Urmas Raagi puudumine, muigas võitja: „Eks öeldakse ju, et kui kassid on ära, siis hiirtel pidu. Nii on!“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena