FOTOD | Õpilane lahkunud treenerist: Allan ütles kõike otse ja ausalt, midagi ilustamata
Dorbek oli treenerina värvikas persoon - otsese ja terava ütlemisega. Treener, kelle sarnaseid tänapäeval enam kuigi tihti ei kohta. Ta oli mees, kes nõudis oma õpilastelt alati sajaprotsendilist pingutust, kuid oli alati valmis sellele pingutusele kaasa aitama. Oma väljaütlemistega võis ta panna ühtesid nutma ja teisi naerma, kuid seejuures olid need alati ausad. 73-astasena lahkunud Allan Dorbek ei jätnud kedagi ükskõikseks.
Dobrku õpilane, nüüd ise lastele korvpallitarkust jagav ning tipptasemel vilemehena tegutsev Mart Uehendrik tunnistas, et vanemaks saades hakkas ta treeneri käitumist paremini mõistma.
„Kui oled noorem, tundub ikka, et sulle tehakse liiga. Allanit ei huvitanud tunded - ta ütles kõike ausalt ja otse, midagi ilustamata," meenutas Uuehendrik. „Eks see mõjus erinevalt. Minu treeningurühmast tuli kaheksa meistriliiga mängijat, kuid mitte ühtegi päris tippu. Allani sõnum oli see, et me saaksime elus hakkama. Seda kõike oskad tagantjärgi hinnata."
Uuehendriku sõnul võis kõrvalseisjatele tunduda, et Dorbek on psühhopaat, kuid tegelikult oli tegemist hoopis hea psühholoogiga. „Ta oskas meeskonnas erinevaid natuure kokku panna. Lisaks oli ta treener, kes alati oma õpilaste eest seisis," tõdes õpilane. „Noortel tekib ikka hetk, kus soovitakse käega lüüa. Allan tuli siis poisi juurde koju ja küsis, et mis sa jamad, vead ju kogu meeskonda alt. Järgmine päev oli poiss trennis tagasi."
Uuehendrikul endalgi oli äraminekuid. Neist viimane juba meistriliiga päevil Ehitustööriistast ning lihtsalt arusaamatuse tõttu ja lõplik. „Paar nädalat hiljem helistasin talle. Rääkisime ja saime edaspidigi hästi läbi. Emotsionaalsete inimeste vahel tuleb ette igasuguseid asju," meenutas Uuehendrik.
Endise õpilase hinnangul oskab ta ise treenerina tegutsedes oma õpetaja tehtut paremini mõista ja hinnata. „Midagi võtad enda töösse kaasa, kuid on ka neid asju, mida püüad vältida. Eks erinevate vanuste peal toimivad erinevad asjad. Allani jaoks oli kõige keerulisem töö 16-18-aastastega. See on vanus, kus enam hirmu abil ei saa edasi minna," arutles Uuehendrik. „Eks ta võttis nii mõnelgi mehel juba tekkinud enesekindluse maha. Samas oli ta treenerina selline mees, et soosiku seisuses võttis ta oma alati ära. Või Ehitustööriista Eesti meistriks tulek... keegi ju ei oodanud, et sealt midagi tuleb."
