Vaidlused Maicel Uibo toetuse üle jätkuvad. EOK tippspordikomisjoni liige: peeglisse peab vaatama hoopis kergejõustikuliit!

Kergejõustiku sise-MMil seitsmevõistluses pronksmedali võitnud Maicel Uibo Eesti Olümpiakomiteelt automaatselt toetusrahasid saama ei hakka, sest tegu ei ole olümpiaalaga. EOK süsteem on tekitanud tulist vastukaja ning sotsiaalmeedias on sõna võtnud ka mitmed olümpiakomitee inimesed.

Ettevalmistustoetuste jagamist otsustab EOK-s tippspordikomisjon, mille esimees Tõnu Tõniste ning ka EOK peasekretär Siim Sukles rõhutavad, et Uibo suhtes võetakse otsus vastu 27. märtsil, mistõttu ei ole mõtet praegu emotsioone liiga kõrgele kütta.

"Mis räägib Uibo vastu, on see, et Rahvusvaheline Kergejõustikuliit ei võrdsusta seitsme- ja kümnevõistlust ning sise-MMi medalimehi ei lastaks suvisele kergejõustiku EM-ile. Samuti on Uibo kümnevõistluse viimane korralik tulemus 2015. aastast - MMi 10. koht," sõnas Tõniste.

"EOK tippspordikomisjon koguneb 27.03., seejärel alles andke hinnang meile. Emotsiooni peab nautima aga otsuseid ei saa alati vaid selle pealt teha. Seega, tark ei torma ja ootab otsused ära. #uibo," kirjutas Sukles Facebookis.

Õli on tulle valanud aga sellesama tippspordikomisjoni liige Jaanus Kriisk, kelle väitel peaks esimeses järjekorras peeglisse vaatama hoops Eesti Kergejõustikuliit.

"Nüüd Maiceli juurde. Tema on tõusnud koos Rasmus Mägiga suvise suure EM–i kõige tõenäolisemaks medalipretendendiks e minimaalselt B-tase, kui tuleb medal. Siit lähetuvalt ainult EKJL ja ei keegi teine peab tegema eelarves korrektuurid ja need kuus kuud aitama Maicelil valmistuda maksimaalselt hästi. Seitse ala on täiesti hästi käes, loodame et ka juurdetulevad kolm pole halvemad.

EKJL-i prioriteet nr 1 on TV-10 olümpiastarti e ala „juured“ ning prioriteet nr 2 A-, B-, C-kategooria sportlased e ala „viljad“. Eriti C, sest A ja B on kaetud. Nüüd ongi alaliidu kui selle ala kompetentsi keskuse esmane ülesanne selekteerida välja, kes nendest C-dest võivad kõige tõenäolisemalt jõuda A- või B-tasemele ja siis ka neid juhatuse otsusega lisaks toetada. Sest kui pole „juuri“, pole tulevikku ja kui pole „vilju“, pole olevikku!

Nii et peeglisse peab kõigepealt vaatama EKJL ise ja tegema otsuseid, milleks tal on nii õigus kui kohustus ja seda ainukesena. Rääkida, et pole 15 000 või 20 000 eurot, on minimaalselt piinlik," põrutas Kriisk.

Suklese postituse all andis Kriisk tuld ka SA Rahvusvahelised Kergejõustikuüritused pihta. "Enne kui pole selge, mis toimus rahadega Eesti kergejõustikuliidus ja SA Rahvusvahelised Kergejõustikuüritused ajavahemikul 2012-2016, tuleb minult komisjoni istungil kindel EI antud erandi soovile. Me ikka läheneme asjale ikka täiesti valest otsast. Ma võin selle "tule" 100% enda peale võtta kui vaja ja lubada, et kui ma saan nende organisatsioonide raamatupidamisega tutvuda ühe nädala ja kõik on korras ja aus olnud, siis maksan Maicelile ise ühe C (7200 eur) aasta jooksul lisaks."