Laskesuusatamise juurde jõudis ta veidi rohkem kui kolm aastat tagasi ja tänaseks on tal eelmisest hooajast taskus Euroopa olümpiafestivali hõbe. Kuid noorte sportlaste puhul tasuks tegelikult rääkida hoopis muust kui tulemusest. Tasub rääkida sellest, miks valib üks noor endale sportlase tee? Milline roll on perekonnal, kus kasvamas on (tipp)sportlane, ja kuidas üldse näeb nooruke spordipoiss spordi rolli oma elus? Kõigest sellest rääkisimegi lähemalt Kristo ja tema isa Anti Siimeriga.

Kuidas kasvatada tippsportlast?

Vestlust alustades arutleme, et noorte sportlaste puhul on tihtipeale õhus küsimused, kas noort motiveerib sportima tema enda sisemine soov või on tegemist hoopis lapsevanemate täitumata unistustega, mida lapse peal soovitakse ellu viia.

Pereisa Anti on veendunud, et viimasel moel talitada pole õige ja Kristo sellist survet oma elus tundma pole pidanud.

„Meie peres pole ka selliseid lapsevanemaid, kellel oleks elu jooksul olnud väga kõrged sportlikud eesmärgid, seepärast arvan, et Kristo ei pea kindlasti tundma sellist survet. Samuti ei pea ma õigeks, et lapsevanemad teevad otsuse, kelleks laps peab kasvama. Pigem näen, et lapsevanema ülesanne on võimaldada lapsele võimalikult palju erinevaid tegevusi, et ta saaks ennast avada ja vaadata, kuhupoole tema huvid viivad. Oluline on võimaldada mitmekülgset arengut. Kui me oleks Kristot viinud ainult jalgpalli ja poleks lasknud tal tutvuda muude aladega, siis me võib-olla täna ei oleks siin laskesuusatamisest rääkimas,” avas Anti oma mõtteid ja lisas, et Kristost ei kasvatatud sportlast, temast kasvatati aktiivset inimest, kes ise on jõudnud nende valikuteni, mis tänaseks on tehtud.

Teekond laskesuusatamiseni

Kristo kinnitab isa sõnu, et on olnud oma valikutes vaba ja otsuse, et soovib olla just laskesuusataja ega keegi muu, on ta teinud täielikult omal käel.

„Sporti olen teinud juba väikesest east saati, alustasin jalgpalliga. Kuna aga nädalavahetuseti viisid vanemad meid õdedega suusatama, siis sealt tuligi suusaarmastus ja läksin murdmaasuusatamise treeningutele. Umbes kaks aastat tegin jalgpalli ja suusatamist paralleelselt, aga siis sain aru, et mõlemat kõrgel tasemel teha ei jõua, nii et tuleb valida üks ja peale jäigi murdmaasuusatamine. 2014. aasta suvel Kurgjärvel nägime vanemaid sportlasi tiirus laskmas ja tekkis ka endal huvi. Läksimegi juurde ja küsisime, kas võime proovida. Mulle laskmine väga meeldis ja selle juurde ma jäin,” kirjeldab Kristo oma teekonda. Täna treenib ta spordiklubis Biathlon hinnatud laskesuusatamistreeneri Tõnu Pääsukese käe all.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena