DELFI PYEONGCHANGIS | Marit Björgen rekordite jahil, Veerpalu olümpiatippmark lüüakse üle
37-aastane Norra suusalegend Marit Björgen võib Pyeongchangi talimängudega tõusta veelgi suuremaks legendiks. Nii tutvustatakse Lõuna-Koreas ka ajakirjanikele Björgenit tõelise staarina. Suusatamise eelvaates tuuakse välja ka üks eestlane. Selleks meheks on kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kelle olümpiatel osalemise rekord on sattunud löögi alla.
Esmalt Björgenist ja Norrast. 21. märtsil juba 38-aastaseks saav Björgen on aastate jooksul olümpiamängudelt võitnud 6 kuldmedalit ja naissuusatajate seas jagab ta selle näitajaga esikohta. Sama arvu olümpiakuldadeni on jõudnud ka venelanna Ljubov Jegorova.
Kokku on Björgeni nimel 10 olümpiamedalit ja ka selle näitajaga jagab ta naiste seas esikohta. Sama arvu olümpiamedaliteni on jõudnud ka venelanna Raissa Smetanina ja itaallanna Stefania Belmondo.
Seega on Björgenil võimlus Pyeongchangis tõusta mõlemas arvestuses ainuvalitsejaks.
Daehlie rekord ka käeulatuses
Meeste seas ja ka suusatajate absoluutarvestuses on rekordiomanikuks norralane Björn Daehlie, kes võitis aastate jooksul 8 olümpiakulda ja kokku 12 olümpiamedalit. Kui Björgen võidaks Pyeongchangis 3 kulda, siis oleks ta mõlemas arvestuses läbi aegade parim.
37-aastasena võib Björgen Pyeongchangis tõusta läbi aegade kõige vanemaks individuaalseks naisolümpiavõitjaks talimängudel. Praegune rekord kuulub Saksamaa kelgutajale Sylke Ottole, kes võidutses 2006. aasta Torino talimängudel naiste ühekelgul 36 aasta ja 222 päeva vanusena.
Naiste murdmaasuusatamises on Björgen juba läbi aegade kõige vanem olümpiavõitja individuaalalal. Bjärgen võidutses 2014. aastal Sotši 30 km sõidus 33 aasta ja 338 päeva vanusena.
Björgen on olümpiamedalini jõudnud neljadel erinevatel mängudel. Suusatajate seas on rohkemat ehk viiel erineval olümpial medalini jõudnud ainult Smetanina, itaallanna Gabriella Paruzzi ning Soome legend Harri Kirvesniemi.
Norra alati medalil
Norra on ainus riik, kes suutnud viimasel kümnel olümpial jõuda naiste murdmaasuusatamises medalini. Viimati jäid Norra naissuusatajad medalita 1976. aasta olümpial Innsbruckis.
Lisaks tõuseb Norra Pyeonggchangis tõenäoliselt läbi aegade kõige edukamaks suusariigiks naiste konkurentsis. Praegu on Norra naistel 36 olümpiamedalit. Kõige edukam on olnud NSVL aga 37 medaliga ehk norralannadel piisab kahest autasust, et rekord enda nimele saada.
Kui lisada juurde ka mehed, siis Norra on ainus riik, kes suutnud olümpiamängude suusaprogrammis alati medali võita. Kokku on suusatamine taliolümpiamängudel kavas olnud 22 korda.
Norra uue põlvkonna staarist Johannes Hösflot Klaebost võib Pyeongchangis aga saada läbi aegade kõige noorem suusatamise olümpiavõitja meeste konkurentsis. Kui Klaebo on praegu alles 21-aastane, siis kõige noorema meessuusatajast olümpiavõitja au kuulub Rootsi legendile Gunde Svanile, kes oli 1984. aastal Sarajevos 15 km klassikadistantsil kuldmedalit võites 22 aastat ja 32 päeva vana.
Eesti legend jagab veel tippmarki
