Suusafänn Epp Paal - naine, kelle õlul on terve Worldloppeti sari
Kui palju on rahvusvahelisi spordiorganisatsioone, mille peakontor asub Eestis? Esimese hooga ei tulegi midagi pähe, kuid tegelikult asub üks ja väga oluline office Tartus, Tähtvere Spordipargi südames – Worldloppeti peakontor, mida juhib tulihingeline suusafänn Epp Paal.
Worldloppeti peakontor taasavati Tartus 2016. aastal. Tõsi, Worldloppeti kese asus Eestis (samuti Tartus) ka aastatel 1998-2004, kuid sel ajal oli suusaliidu asukoht nii-öelda rändav. Epp, kuidas Worldloppeti peakontor Eestis taasavati ja miks just siin?
Meie põhikirjas on punkt, et peakorter peaks sõitude vahel vahetuma. Alguses olidki lühikesed rotatsioonid kolme aasta kaupa – USA-s, Šveitsis, Rootsis, siis Saksamaale jäi natuke pikemaks, kaks valimist järjest, siis oli Eestis ja pärast seda pikemat aega Itaalias. Tegevuse käigus saadi aru, et selline rotatsioon on demokraatia mõttes küll tore ja igaüks saab panustada, aga teistpidi on peakorteri kolimine igati tüütu. See pole nii lihtne, et võtad oma kaustiku ja lähed teise kohta. Kui peakorter esimest korda Klubi Tartu Maratoni kolis, hakati koostama elektroonilist andmebaasi Worldloppeti passiomanikest. See on paisunud ja keegi ei viitsinud neid enam arvelauaga kokku lüüa ja arvestust pidada.
Elektroonilise andmebaasi loomine oli siis eestlaste algatus?
Jah, siin hakati andmebaasi tegema ja nüüd on seda kogu aeg arendatud. Kui alguses oli see pelgalt passiomanike andmebaas, siis praeguseks on baasi lisandunud ka tulemused. Vanasti oli maratonidel üks kindel distants, nüüd on kõikidel maratonidel meeletult palju lisaüritusi juurde tulnud ja informatsiooni maht on tohutu.
Aastakoosolekutel meid kuulatakse, meie kogemusi ja arvamusi hinnatakse. See on ka peakorteri siiatoomise argument olnud. Meil on Tartu maratoni korraldamise pikaaegne kogemus ja olgem ausad, korraldusliku poole pealt oleme teistele eeskujuks.
Millega Worldloppeti kontorTartus päevast päeva tegeleb?
Esmalt tegeleme passiostu soovidega üle kogu maailma ja master’iks vormistamisega (master’iks saab suusataja, kes on läbinud Worldloppeti raames 10 erinevat maratoni, neist vähemalt ühe USA-s, Kanadas, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, Argentinas või Hiinas – toim.). Meile on koondatud kogu muu informatsioon, mida sõitude kohta kokku kogume ja laiali saadame, see on kõige ajamahukam töö. Samuti panen kokku võistluskalendri – ka see on tänapäeval suur töö. Meil on küll välja kujunenud traditsioonilised nädalavahetused, kuid vahel tuleb neid ringi tõsta. Näiteks eelmisel aastal oli Lahtis suusatamise MM ja sama rada kasutab ka Soome maraton Finlandia Hiihto, siis tuli asju ringi mängida.
Mitu inimest teil kohapeal töötab?
Worldloppetis olen ainult mina, aga Klubi Tartu Maratoni sekretäri tööülesannete hulka kuulub ka Worldloppeti sõitjatega suhtlemine. Talvehooajaks võtame neljaks kuuks lisasekretäri. Minu tiim on üle maailma laiali – kommunikatsiooniinimene on Austrias, president Soomes, juhatus Ameerikas, Prantsusmaal, Rootsis ja Tšehhis. Meil on oma väljakujunenud rutiin. Juhatuses on minu vastu nii suur usaldus olnud, et ega nad kipu mind kontrollima, aga on suureks abiks. Ma võin neile igal nädalapäeval, ükskõik mis kell helistada ja abi paluda.
Kuidas sa ise suusatamise ja spordi juurde jõudsid? Oled hariduselt ju hoopiski politoloog.
Kuskile trenni pole mind kunagi viidud, aga vanemad on mind iseseisvaks kasvatanud. Ainult vanaema viis mind 8-aastaselt balleti katsetele, sulgpallitrenni läksin ise ja suusatama hakkasin alles siis, kui siia tööle tulin. Kõik käisid väljas ja ma tahtsin ka proovida, sest olin nagu tavaline Eesti inimene, kellele kooliajal on suusatamine vastikuks tehtud. Paljud leiavad suusatamise ju siis, kui noorus on ära möllatud ja tuleb hakata oma tervise eest hoolt kandma. Olen flegmaatilist tüüpi, aeglased liigutused ja murdmaasuusatamine sobivad mulle.
