Eesti spordi aastaraamat tähistab 100. sünnipäeva
640-leheküljelises aastaraamatus kajastatakse täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistri-, karika- ja maavõistlusi ning sõpruskohtumisi kokku 65 spordialal. Aastaringi rubriigis on kronoloogiliselt ritta seatud spordiaasta tähtsündmused, samuti Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tähtsamad ettevõtmised.
Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutuse juhatuse liikme Toomas Tõnise sõnul on Eesti spordi aastaraamatute väljaandmine kujunenud oluliseks traditsiooniks. „Rõõm on tõdeda, et juba 100 aastat on Eesti spordivaldkonna tulemused, saavutused ja silmapaistvamad sportlased jäädvustatud raamatukaante vahele. Raamat jääb kestma – võtad kätte, uurid, loed ja meenutad,“ sõnas Tõnise.
Tänavuse aastaraamatu toimetaja Toivo Kivimetsa sõnul möödub aastaraamatu nimetuse alla sobiva esimese trükise ilmumisest küll sada aastat, kuid kui kõik aegade jooksul aastaraamatu sisu ja vormi kandnud väljaanded ritta seada, on tänavune raamat järjekorras 85. „Aastate jooksul on andmete kirjapanemisel olnud palju abikäsi. Aastaraamatu kauaaegsetest kaastöölistest on endiselt rivis Erlend Teemägi, kelle nimi oli toimetajana kirjas juba 1952. aastal ilmunud "Kehakultuurlase käsiraamatus," rääkis Kivimets.
Saja aasta möödumise puhul esimesest Eesti spordi aastatrükisest leiab seekordsest raamatust ka Eesti aasta sportlase valikute esikolmikud alates aastast 1930. Aastaraamatu koostamises lõid kaasa Toivo Kivimets, Aare Oja ja Matis Song.
Eesti esimeseks sporditeaberaamatuks loetakse 1917. aasta märtsis Eestimaa Spordiseltsi Kalevi väljaantud 52-leheküljelist "1. Eesti Spordi Kalender 1917–1918", mille koostasid Jüri Lossman ja Johannes Villemson.
