Lokulööja Rodtšenkov suures intervjuus: minult telliti Ukraina laskesuusataja dopinguproovi positiivseks võltsimine
Venemaa riikliku dopingusüsteemi paljastaja Grigori Rodtšenkov andis Saksamaa ajakirjanikele pika ja põhjaliku intervjuu, kus lahkas venelaste dopingusüsteemi üksikasju ning avaldas, millised plaanid ka lõpuks täitmata jäid.
Hetkel USA-s tunnistajakaitseprogrammi raames peidus olev Rodtšenkov kardab oma elu pärast: segastel asjaoludel on pärast skandaali lahvatamist ootamatult surnud mitmed tema endised kaastöötajad ning Rodtšenkov pelgab, et ka teda jahitakse.
"Venelased teevad kõik, et teda füüsiliselt tagasi Venemaale saada. Meie arusaamine on see, et isegi USA-s on inimesed, kes teda aktiivselt otsivad, et ta mõrvata," sõnas Rodtšenkovi advokaat Jim Walden.
59-aastane Rodtšenkov andis intervjuu Saksa ajakirjanikele Hajo Seppeltile ja Andrea Schültkele turvalisuskaalutlustel telefoni teel.
Pikas usutluses lahkas Rodtšenkov nii Venemaa dopingusüsteemi algusaegu ("Kõik sai alguse enne 1980. aasta Moskva olümpiat"), Sotši olümpial Vene sportlaste dopinguproovide puhaste vastu vahetamist ning kokteilist, mille Rodtšenkov välja töötas ja sportlastele välja kirjutas.
Kokteil koosnes kolmest anaboolse steroidi mikrodoosist, mida meestele segati viskiga, naistele martiniga. Selle tulemusena töötasid keelatud ained kiiremini ning olid vaid väga lühikese aja jooksul kehas tuvastatavad. "Minu kokteili eesmärk ei olnud teha tavalistest sportlastest tipptasemel atleedid, see aitas vaid treeningprotsessi parandada. Piltlikult öeldes aitas see sind 100 meetri jooksu viimastel meetritel, kui oli vaja üksikuid sajandikke kärpida, hõbemedalist kuldmedal teha. Aga selleks oli tarvis, et sportlane oleks selleks valmis. Kui buldooseri sisse raketikütust valada, jääb see ikka buldooseriks."
Sihikule võeti Vita Semerenko
Rodtšenkov rääkis põhjalikult ka juhtumist, kus toonane Vene spordiministri asetäitja Juri Nagornõhh tellis talt Ukraina laskesuusataja Vita Semerenko süüdi lavastamise.
"Nagornõhh tahtis võita vahendeid valimata. Kui saime aru, et suudame uriiniproovi purke salaja avada, hakkas ta ühtäkki teistpidi mõtlema - kas saaks ka negatiivseid proove positiivseks muuta? Olin šokis, see oli minu jaoks vastuvõetamatu. 2013. aasta aprillis toimus Moskvas hooaja lõpu laskesuusavõistlus Champions Race ning Nagornõhh andis Vene Antidopinguagentuurile käsu Vita Semerenkolt kindlasti dopinguproov võtta.
Ta tahtis, et me nii tema A- kui B-proovi avaks ning sinna dopingupositiivset uriini lisaks. Olin aastate jooksul sadu, võib-olla tuhandeid positiivseid proove negatiivseks pööranud, aga mitte kunagi vastupidi. Ütlesin Nagornõhhile, et Semerenko on tippsportlane ning me lihtsalt ei saaks niimoodi teha.
Lõpuks me seda ei teinudki, sest suutsin talle ära selgitada: kui tema Moskva proov osutub positiivseks, aga kahe päeva pärast mõne muu rahvusvahelise autoriteedi poolt testides tuleb jälle negatiivne vastus, siis kuidas seda seletada? Me oleks võinud sellega kogu Sotši projekti vastu tuult lasta. Lõpuks oli ta minuga nõus, aga ta oli omaette prohvet - Semerenko võitis Ukraina naiskonnaga Venemaa ees teatekulla."
Tõstmine oleks võinud olümpialt kaduda
Rodtšenkov kritiseeris teravalt ka 2012. aasta Londoni olümpia antidopingulaboreid. "Nad ei olnud lihtsalt valmis uuemaid dopinguaineid tuvastama, kuigi neil oli vajalik info tegelikult olemas. Vaadake kas või seda, kui palju sealseid proove on järeltestimisel positiivseks osutunud.
Kui labor oleks piisavalt valmis, olnud, tähendanuks see kergejõustikus 20 positiivset proovi ja sama palju ka tõstmises.
Mida see oleks kaasa toonud? Tõstmist oleks ilmselt karistatud ning see oleks olümpialt kõrvaldatud, ütleme kaheksaks aastaks."
"Venemaa on endiselt dopinguriik"
Lõpetuseks sõnab Rodtšenkov, et tema hinnangul ei ole pärast skandaali lahvatamist Venemaa spordisüsteemis palju muutunud.
"Sama mentaliteet elab edasi, sohitegemise, valetamise ja eitamise mentaliteet. Räägitakse, et Vene sportlased on nüüd maailma kõige puhtamad - loomulikult on see üks suur vale, propaganda. Pea kõik need spordiametnikud, kes toona asjadest teadsid ja nendega seotud olid, on endiselt puutumatud ja jätkavad sama tööd.
Mitte midagi pole muutunud. Venemaa on endiselt dopinguriik."
