TÄHTEDE MÄNG: Tagasivaade Eesti sportmängude ajaloo suurima võidu dramaatilisele poolfinaalile - Kalev vs VEF 1991
1991. aasta NSV Liidu meistrivõistlused lõppesid meile parima tulemusega. Pärast 41 aastast vaheaega tuli Eesti meeskond, seekord Tallinna Kalev, suurriigi NSV Liidu meistriks. Play-off kohtumistes ristusid poolfinaalis iseseisvusele püüdlevate naaberriikide esiklubide Tallinna Kalevi ja Riia VEF-i teed.
Eesti-Läti korvpalliajaloosarjas meenutame Eesti spordi üht eredamat meeskondlikku medalit ja sellele eelnenud pingelisi 1991. aasta kohtumisi. Põhiturniiri tabeli järgi oli favoriit meie meeskond, kes oli turniiri lõpuks esikohal. Lätlased lõpetasid 4. kohal, neil oli neli võitu meist vähem ehk protsentidesse viiduna oli Kalevi võidukus 82%, VEF-il 64%. Juhend nägi ette, et edasi finaali viib kaks võitu ehk nö kolmest parem süsteem.
VEFi tuumik oli seitsmemeheline: tagaliinis olümpiavõitja Igors Miglinieks, tema noorem vend Raimonds Miglinieks, tulevane NBA mees Gundars Vetra, eesliinis tsenter Andrei Bondarenko, ääred Karlis Muižnieks ja Ivars Liepa ning veteran Juris Kalninš (37 a), ülejäänud olid rohkem statistid.
Vanemtreenerina ohjas neid kolmekordne olümpiahõbe Maigonis Valdmanis, pigem põhjamaiselt rahulik ja soliidne mees nagu teda mäletatakse. VEFi täht, 1981. aasta EMi parim mängija Valdis Valters, oli selleks hooajaks suure korvpalliga juba lõpparve teinud.
Esimene mäng oli Riias Daugava hallis. Kalev jäi alla 87:94. Pidurdamatud mehed olid meie poolel Tiit Sokk 34 ja lätlastel Gundars Vetra 39 punktiga.
Kuid valusamini kui kaotus mõjus meie ühe liidri ja snaipri Aivar Kuusmaa mängust saadud tõsine vigastus. Diagnoos: puusaliigese nikastus ja kubemepiirkonnas lihase venitus koos närvivaluga. Vigastus juhtus esimese poolaja viimasel minutil ja Kuusmaa oli jõudnud selleks ajaks VEF-i korvi pommitada 20 punkti. Muidugi oleks sellise viskekahuri eemalejäämine järgmistest mängudest olnud meile korvamatu kaotus.
Nüüd tegi imet meeskonna arst doktor Rein Jalak. Ta pani Aivari jalule ja mängima ning kolm päeva hiljem tegi imet juba Kuusmaa. Veel pooltõbisena tõi ta 30 punkti, neist ainuüksi teise poolaja 15 minutiga 27 punkti. Kui siia lisada kõigi meie meeste motiveeritud mäng, siis sellega oli teine mäng meie kasuks 107:90 tehtud.
Kolmas mäng ja vajalik teine võit 113:96 tuli juba hingestatud ja kõrgendatud meeleolu pealt. Lätlastele enam šanssi ei jäetud. Kolmandas mängus oli Sergei Babenko kord särada – temalt 33 punkti. Tee finaalkohtumisteks Leningradi Spartakiga oli avatud.
