Rallikrossi Eesti meistrivõistlused läbivad 2018. aastal uuenduste kuuri

Rallikross, mille Eesti meistriteks krooniti käesoleval aastal Andri Õun (Supercar), Janno Ligur (Super1600), Marko Andreas Muru (Junior1600), Kalmer Vaht (Touringcar) ja Eero Nõgene (Crosskart Xtreme), on kinnitanud ja välja hõiganud järgmise hooaja Olerex Eesti meistrivõistluste kalendri.

Kokku peetakse tiitlivõitjate väljaselgitamiseks seitse etappi:

1. etapp – 5. mai – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)
2. etapp – 19. mai – LaitseRallyPark (Harjumaa)
3. etapp – 2. juuni – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
4. etapp – 7. juuli – Misso rallikrossirada (Võrumaa)
5. etapp – 4. august – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
6. etapp – 11. august – Vasalemma rallikrossirada (Harjumaa)
7. etapp – 8. september – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)

Maiuspalaks fännidele on järgmisel hooajal plaanitud ka mitu olulist muudatust, mis teevad sõidud jõulisemaks, võistluspäeva intensiivsemaks ja seega kogu sarja pealtvaatajatele kaasahaaravamaks.

Stardis viis autot

Kui seni on sarja üldjuhend eelsõitudes teoreetiliselt viie auto ühisstarti lubanud, siis reaalsuses on maksimumiks jäänud neli. Nüüd aga tehakse asi teoks ning rajad, millel vähegi laiust jagub (Kulbilohu, Laitse ja Kehala), hakkavad eelsõitudes stardisirgele mahutama kõrvuti viite autot.

„Ühe auto lisandumine stardirivvi nõuab sõitjatelt rohkem täpsust ning muudab kohavõitluse intensiivsemaks. Küljepeeglite vahe stardis on reaalselt paar sentimeetrit ning see ei anna eksimisele palju ruumi. Samuti tähendab see, et näeme kogu sõidu jooksul rohkem võitluspaaride tekkimist ning kuna niivõrd tihedal stardirivil on suurem osakaal ka õnnel, siis võib juhtuda, et mõni favoriit peab nägema tõsist vaeva, et nelja ringi jooksul stardis kaotatud koht tasa teha. See aga toob kindlasti pealtvaatajatele juurde emotsioone ja vaatemängu,“ kommenteerib suurimat muudatust Eesti Rallikrossi Komitee esimees Valdur Reinsalu.

Jokkerringid lühemaks

Jokkerring, mis on tavaringist pikem ning mille sõitja peab läbima oma valitud hetkel iga sõiduvooru jooksul ühe korra, toob mängu palju lisapõnevust – hästi valitud taktika võib anda sõitjale konkurentide ees tubli eelise ning ka vastupidi – valesti ajastatud jokkerringi läbimine võib käest viia kõik trumbid.

„Jokkerring on üks nendest asjadest, mis teeb rallikrossist rallikrossi – faktor, mis lisab sõitu ootamatusi ning nõuab lisaks heale kiirusele ka teravat taktikalist mõtlemist. Kuna jokkerringi läbitakse sageli ühekaupa ning seal ei ole ka kitaste olude tõttu häid möödumisvõimalusi, võib öelda, et jokkeril on olemas optimaalne pikkus – liialt pikk jokker jätab sõitja üksinda uitama ning vähendab rallikrossi võitluslikku olemust. On oluline, et jokker lisaks mängu natuke kontrollimatust, aga samas, et jokkerringi läbimisest ei saaks asja iseeneses,“ kommenteerib Reinsalu.

Tänase seisuga vaadatakse ümber jokkerringide pikkused kahel rajal – Laitses ja Kehalas.

Sõitude vahed lühemaks

Rallikrossi võistluspäev algab pealtvaatajate jaoks kell 10 ja lõppeb pealelõunal kella 15 ja 16 vahel, mis teeb fännile 5-6 tundi raja ääres. Võimsama emotsiooni tekitamiseks soovime sõitude vahed lühemaks teha ning sellega ka kogu päevale varem joone alla tõmmata – alles jääb vaid üks pikem paus, milleks on paarikümneminutiline autogrammisessioon II ja III eelsõidu vahel.

„Kuna osavõtjate arv liigub tõusvas joones, aga võistluspäeva enam väga pikemaks venitada ei kannata, oleme otsinud võimalusi sõitude kiiremaks läbiviimiseks. Üks oluline lahendus sellele on, et sõidu lõpetajad peavad saama rajalt kiiresti maha sõita. Teine arengukoht peitub meeskonna enda koostöös, et nii korraldusmeeskond kui ka kohtunikud ja ajavõtja oleksid ühe sõidu lõppedes valmis kohe uue sõidu peale laskma. Kulbilohu raja mahasõiduprobleem on meil nüüd lahendatud ning samuti oleme jõudnud kokkulepeteni kohtunike ja ajavõtjaga – uuel hooajal saavad võistluspäevad olema tuntavalt tempokamad,“ lisab Reinsalu.