Väljaande Inside The Games reporter väitis Lausanne'is küsimust esitades, et Torino dopinguproovide järeltestimine seisab Šmigun-Vähi juhtumi taga.

Avalikkuse ette on jõudnud, et Torinos võeti sportlastelt kokku 1219 dopinguproovi. Neist ligemale 500, täpsemalt 489, testiti uuesti. Kuna Šmigun-Vähi juhtum on endiselt lahenduseta, siis ei saa avalikustada ka ülejäänud järeltestitud proovide tulemusi.

2006. aasta Torino mängudel on seniste andmete põhjal andnud ainsana positiivse dopinguproovi Venemaa laskesuusataja Olga Põljova, kes jäi vahele juba toona.

Nagu ajalugu teab, siis järgnevatelt mängudelt on järeltestimistega avalikkuse ette toodud kümneid ja kümneid positiivseid proove. Seetõttu on ümber jagatud paljud medalikomplektid. Nagu tõdes Inside The Gamesi reporter, siis 2006. aasta Torino mängude kordustestide tulemused viibivad just Šmigun-Vähi tõttu. Seega on selgusetu sadade sportlaste edasine saatus. Kui ühel päeval saabub luba nende kordustestide avalikustamiseks, siis võivad samuti omanikku vahetada mitmed medalikomplektid.

"Seda ma ei saa kahjuks kommenteerida, sest juriidiline vaidlus on endiselt pooleli," kõlas doktor Richard Budgetti lühike vastus 2006. aasta proovide kohta ja Šmigun-Vähi seotusele sellega.

Millal ja kuidas sai Šmigun-Vähi juhtum alguse?

Šmigun-Vähi dopingusaaga sai alguse 2014. aastal, kui Venemaa portaal Ves Sport teatas, et vähemalt neli uuesti testitud 2006. aasta olümpia dopinguproovi on positiivseks osutunud ning kahtluse all on Eesti suusatajad. Sama päeva õhtul avaldas Torinos kaks kulda võitnud Šmigun-Vähi avaliku pöördumise, kus ütles, et tema dopingu A-proovist leiti keelatud aine molekule, mille kaudu tuletati kahtlustus dopingu kasutamisest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena