VIDEO | Üle 70 km/h! Vaata, kuidas püstitati Eesti rekord lohesurfi kiirussõidus
GPS kiirussõidu Eesti meistrivõistlustel ei ole tugev tormituul ainus komponent hea tulemuse saavutamiseks. Selleks, et 10 sekundit maksimaalse kiirusega edasi liikuda, on vajalikud on ka peegelsile vesi, õige tuulesuund, kiire lohe, sitke lihas ning hea tehnika.
Erkki Soosaar, kes on nüüd juba neljakorde Eesti meister, kommenteerib oma võitu järgnevalt: “Kui eelnevatel aastatel sai meistritiitel kindlustatud viimaste tormituultega, siis sellel aastal õnnestus see mul juba esimese kiiruskatsega aprillikuus Raeküla rannas Pärnus. Uuendasin kolme Eesti rekordit: 1x10 sek (74,626 km/h), 5x10sek (73,91 km/h) ja 500 m (72,43 km/h).”
Teisele kohale maandus Andre Tampõld (71,524 km/h) ning kolmandale kohale tuli Pärnu legendaarne sõitja Olavi Ollino (70,859 km/h).
Naiste arvestuse võit ja ühtlasi ka uus rekord läksid Triina Treile (Surfhouse, 57,36 km/h), kes osales kiirussõidu võistlustel esmakordselt. Trei rõõmustab üllatunult: “Võistlesin kaassurfarite utsitusel, kuna minu kodurand on see, kus nii mõnigi rekord on varem sündinud. Vastava GPS-seadme sain alles sügisel, kus tuult väga valida ei saanud ning tugevamad tuuled olid juba möödunud. Olin alati arvanud, et kiirussõit on nagu muuseas tuhisemine. Tegelikult aga teeb asja keeruliseks just nende suurepäraste tingimuste otsimine - iga väiksemgi vee virvendus loeb ja tuult võiks alati rohkem olla. Mul õnnestus ühel hommikul siiski need tingimused leida ning tunnen, et kiirussõit annab mulle julgust juurde nii slaalomis kui kursisõidul.”
Naiste arvestuse teine koht läks Rita Reemanile (54,926 km/h) ning kolmas Reet Filippovile (36,216 km/h).
Eesti kiirussõidu meistrivõistluseid peetakse ka talvel vahemikus 20. jaanuar kuni 31. märts, kasutades võistlemiseks lohesurfi lohet ning suuski või lumelauda.
