Viljandi tutvustas Kalevi spordihallis laiemale publikule uut mängumeest, Meistrite liiga kogemusega valgevenelast Andrei Hapalit ning paremäär viskas ka külaliste esimese värava, viigistades seisu 1:1-le. Sellest hetkest algas aga võõrustajate valitsemisperiood, mis kestis pea avapoolaja lõpuni.

Pealinlaste kiired rünnakulahendused olid mürk Viljandi kaitsele, ei suutnud meeskonda päästa ka mõned nädalad tagasi samas saalis Eesti koondise eest supermängu teinud Rasmus Ots. Eriti heas hoos olid Tallinna poolel Marko Slastinovski ja Rauno Aus.

Kodumeeskond sai ette 10:4 ja kuigi Viljandi peatreener Marko Koks kasutas juba teist minutilist vaheaega, mängupilt ei muutunud. Peagi oli seis 13:5 ja 24. minutiks juba 15:6! Mulgid vähendasid vahet, ent poolajaks olid tablool ikkagi numbrid 16:10.

Koksi vaheajakõne oli ilmselt mõjuvõimas, sest platsile naasis vägagi sisukas Viljandi. Vahe sulas kui varajane lumi ja üheksa minutiga seati pärast Hapali viset jalule 18:18 viik. Tallinna rünnakud jooksid kinni, Ots tegi häid tõrjeid ning mõne minuti möödudes olid külalised juba 20:18 ees! Aus lõpetas küll Tallinna 14-minutilise kuiva perioodi, kuid Viljandit oli raske pidurdada.

Vahepeal võttis ainuisikuliselt skooritegemise enda õlgadele veteran Kristo Järve ja viis meeskonna kolme väravagagi juhtima. Ent Tallinn ei andnud alla, kaks minutit enne lõppu seati jalule 26:26 viik. Kristjan Koovit aitas joonelt Viljandi jälle ette, Markus Viitkar aga viigistas uuesti 20 sekundit enne lõpuvilet.

Koks joonistas time-out'i ajal kohtumise viimase rünnaku valmis, mängijad viisid selle suurepäraselt ellu ja kaks sekundit enne sireeni viskas Robert Lõpp kauni 28:27 võiduvärava! Järve ja Hapal olid Viljandi resultatiivseimad 7 väravaga, Koovit ja Sergei Rodjukov lisasid 4 tabamust. Kaotajate poolel sai Slastinovski kirja 8, Aus ja Robin Oberg 5 väravat.

"Ei oska hetkel ise ka öelda, mis avapoolajal toimus," tunnistas mulkide juhendaja Marko Koks. "25 minutit polnud nagu üldse mängu – ei sööte, ei liikumisi, ei viskeid. Vaheajal pöörasime tähelepanu pigem pisiasjadele, nagu kiirem söödumäng ja meeskondlikum tegutsemine."

"Müts maha poiste ees ka, et nad ei loobunud, isegi kui üheksaga taga olime," lisas Koks. "Saime teisel poolajal emotsiooni üles, mäng hakkas sujuma ja mis peamine – uskusime endasse. Lõpukombinatsiooni joonistasime tõesti tahvlil valmis ja õnneks toimis, aga meil oli piisavalt võimalusi mäng ka varem ära otsustada."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena