Kuna kogu päev oli servisest kaugel, siis hoolduspausi ei õnnestunud korraldajatel päeva mahutada ja tuli leppida vaid rehvivahetuse alaga. Kõige muuga saime nipet-näpet tegeleda, aga oleks tahtnud väheke ka difreid muuta, aga see oli juba selline töö, mida ise ülesõidul ei õnnestu teha.

Põhiteema ülesõitudel oli auto mudast puhastamine, kohati kaalus meie auto pea 100 kilo rohkem kui peaks, nii et rehvide ringi viskamiseks ja mudast vabanemiseks läks 10-15 minutit kiiresti. Seadistuse osas saame katsete vahel muuta auto kõrgust, reguleerida amortide seadistust ning on olemas ka võimalus muuta stabilisaatorite jäikust. Vahel, kui probleem on isegi diferentsiaalides või millegis, mida ei õnnestu ise muuta, siis kõige muu reguleerimisega saab seda piisavalt kompenseerida, et auto saab ikkagi sõidetavaks.

Aga võidusõidu osas oli laupäev juba tunduvalt keerulisem. Kohati oli raske aru saada, kust peaks veel aega võitma ning sellised olukorrad on sõitja jaoks kõige raskemad. Kui näed, kuhu aeg jääb või kui oledki kerge varuga sõitnud, siis on mõningased kaotused aktsepteeritavad, aga kui endale tundub, et peaks tulema ja katse lõpus selgub, et ikkagi ei tulnud head aega, siis on mentaalselt väga keeruline. Need on rasked hetked, millest on vaja üle olla.

Õnneks seekord oli vähe lihtsam, sest olime Sebiga (Ogier) samas olukorras, kus mõlemad tundsime, et olime suht hästi sõitnud, aga Hyundai mehed tegid meile pidevalt ära. Seega tahtsime uskuda, et kuskilt on meil kiirust vajaka. Aga lõpuks need üksikud sekundid ei olnudki nii olulised, sest kätte jõudsid pimedad katsed ja kohe esimese katse esimeses kurvis olime kenasti pilve sees. Pooled said hästi hakkama, teised pooled kaotasid kõvasti aega. Võin öelda, et mina polnud enne katse starti sellistest oludest teadlik ja seepärast ka ei olnud selleks valmis ning kui kohe stardist rütmi kätte ei saa, siis ei tule midagi. Tulede nupud ei olnud mulle hästi seadistatud ja nendega reguleerimine oli suhteliselt keeruline. Sain sellest varakult aru, et lihtsat ei tule midagi ning kuna head tunnet ei olnud, siis otsustasin kindlalt läbi tulla. Pärast katseid oli loomulikult väga raske sellega leppida, aga tegu oli tehtud ja pühapäeval püüda polnud enam miskit. Ralli lõpuks meeskonnale siiski ralli võit ja nii sõitja kui meie meeskondlik tiitel ehk kurta ei saanud sellegipoolest.

Olen nõus, et oma tiitlivõimalused mängisin maha Portugali, Poola ja Soome ralli vigadega, aga kuna aasta algusest kohe ei olnud meie eesmärk tiitel, vaid esmalt saada mõned rallivõidud, siis väga pettunud selles aastas ei ole. Uuel aastal läheneme hooajale kindlasti juba teistsuguse ideega.

Nüüd siis veel Austraalia, kus saame ilma igasuguse pingeta maksimumile sõita. Usun, et ka see on tuleviku jaoks hea kool.