Seis püsis võrdsena 10:10. „Ei oodanud, et algus nii hästi sujub, aga vastane pani lõpuspurdiga asjad paika,“ kommenteeris Loit. „Samas pole mul pingeid peal, see pole minu võistlus. Pinged on vastastel, neil on kohustus mind võita.“

Meelis Loit tõdes, et juba põhiturniirile pääsemine – selleks tuli pärast alagrupiturniiri alistada kaks vastast – oli kõva sõna. „Järgmisel aastal ehk Karoliina enam ei lepi esimese ringi kaotusega, aga praegu oli ta tubli. Teen väikese jäätise välja.“

Vehklemine veheldud, läks Loit turniiri korraldajatele appi, tema ülesanne on sportlaste varustust vehklemisrajale ja sealt tagasi tuua.

„Pole midagi teha, Karoliine tase on paraku selline, et tuleb kotte tassida,“ muigas isa.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena