Miks ütleks Kaarel Kiidron Martin Reimi koondisekutsele ära?

Tartu Tammeka kapten Kaarel Kiidron on läbi ja lõhki tartlane, kes isegi välisklubis mängimise järel ei tahtnud siirduda mõne kõrgema tasemega meeskonna juurde, sest tema soontes voolab sinine Tammeka veri. 27aastane kaitsja meenutas Jalka jaoks oma karjääri Tšehhis, rääkis käsipallist ja Ruhnust ning tunnistas, et kuigi on meie rahvusmeeskonna eest kirja saanud vaid ühe mängu, siis praegu ta sinisärkidele appi ei läheks, sest pole enam koondisekutset väärt.

Kes on su lemmikjalgpallur Eestist ja välismaalt?
(Annika, Tallinn)

Mulle meeldib Henrik Ojamaa, sest ta ei karda kedagi ja julgeb mängijaid ette võtta. Selles valguses meeldivad mulle veel Konstantin Vassiljev ja mingil määral ka Ragnar Klavan. Kui välismaast rääkida, siis Lionel Messi on geniaalne. On ka teisi huvitavaid mängijaid, aga Messi keha tasakaal on sellest maailmast väljaspool. Ka Luis Suarez meeldib mulle, sest ta on kaval ja tema puhul on näha, et ta kogu aeg tahab võita ja teistele ära teha.

Milline on olnud su karjääri kõige imelisem ja milline kõige masendavam hetk?
(Ints, Tartu)
Kõige imelisem hetk oli see, kui sain teada, et pääsen A-koondisesse. Samuti see, kui sel kevadel peetud karikafinaalis kõndisime väljakule ja fännidel olid meie toetuseks need toetusplakatid käes - mul tulid külmavärinad peale ja julgen tunnistada, et muutusin päris emotsionaalseks. Oli väga äge näha, et inimestele läheb reaalselt korda see, mille jaoks me iga päev vaeva näeme. Kui veel imelistest hetkedest rääkida, siis samuti oli väga ülev mängida Tšehhi kõrgliigas täismaja ehk 15 000 inimese ees. Masendavaim hetk oli sellessamas mängus, mis oli kuue punkti mäng tagumise otsa klubide vahel. Ma tegin seal vea, millele järgnes värav. Kaotasime selle kohtumise ja kukkusime liigast välja.

Mängisid Tšehhis, aga Eesti koondises oled väljakule saanud vaid ühes mängus. Kas see on pettumus?
(Roland, Tallinn)
Praegu ei ole see enam pettumus. Aga ajal, mil tahtsin tõsiselt koondises mängida, ei olnud ma uhke selle üle, et mind rohkem ei kutsuta. Mingil hetkel nägin endaga välja palju vaeva ja tundsin, et olen nii füüsiliselt kui ka mänguliselt väga heas vormis, aga eks koondises on ikka nii, et sulle antakse üks võimalus ja selle peab ära kasutama. Kui Martin Reim mulle täna helistaks - mis oleks väga hüpoteetiline olukord -, siis enam ma ei läheks koondisesse. Lihtsalt sellepärast ei läheks, et Martin ei kutsuks mind kunagi, sest ta näeb, et ma teen praegu selgelt liiga vähe ja pühendunult trenni ega mängi vastaval tasemel välja.

Saad väga palju kollaseid kaarte. Millest see on tingitud? Kas treenerid kiidavad selle heaks?
(Kevin, Paide)
Ühtegi kaarti ma seletamise eest pole vist kunagi saanud, sest kuigi ma vahel väljendan oma rahulolematust mõõdukuse piirides, siis üldiselt saame kohtunikega üksteisest piisavalt hästi aru. Kaardid olen teeninud kas taktikaliste vigade või olukordadesse hilinemise eest, aga see pole kunagi treenerite jaoks probleemiks olnud.

Miks otsustasid Tšehhis Žižkovi klubis mängides tagasi Eestisse tulla, kuigi sul oli veel kehtiv leping nendega?
(Kaido, Tartu)
Žižkovis olid toona majanduslikult keerulised ajad ning nende klubiline tegevus jättis mitmel tasandil soovida. Nägin, et sinna ei olnud väga palju pikemaks ajaks vaja jääda, ning kui aus olla, siis seal veedetud kahe aastaga kadus mul mängulust ära. Kui Eestisse tagasi tulin, siis tegelikult ei läinud ma ühtegi kõrgema tasemega klubisse seetõttu, et ei plaaninud enam üldse mängida. Tammekaga ühinesin seepärast, et mis siin salata - mu soontes voolab sinine veri ning kuigi alguses tahtsin ainult trenni teha, siis lasin end kuidagi ära rääkida ja meeskonda registreerida. Vaikselt hakkas ka see mängulust tagasi tulema, sest Tammeka võistkond oli toona väga noor ja kogenematu ning ma tundsin end enesekindlalt. Arvan, et umbes samamoodi tunneb end iga päev trennides Lionel Messi - kõik asjad tulevad välja ja nii on ju päris hea jalgpalli mängida.

Mis on lemmikasi Tartu Tammeka juures?
(Reti, Tartu)
Sepa jalgpallikeskus!

Kui peaksid Eesti-siseselt klubi vahetama ja saaksid kolm tiimikaaslast kaasa võtta, siis kelle võtaksid ja kuhu klubisse läheksid?
(Deniss, Tartu)
Kindlasti võtaksin kaasa Reio Laabuse - ta on tark ja kaval ning ma ütleks, et ta on Eestis üks alahinnatumaid mängijaid. Samuti võtaksin Mihkel Järviste, sest seda poissi on ees ootamas suur tulevik. Kolmas valik oleks Rait Läll - ta oskab loomuliku talendi baasil olukordi hästi hinnata.
Klubi, kuhu me läheksime ... kui targalt valida, siis peaks vastaste elu tegema võimalikult ebamugavaks, nii et teeksime oma klubi Ruhnu saarele. Sinna oleks kõigil väga paha tulla ning meil oleks kodumängudel meeletu eelis.

Milline on olnud karjääri meeldejäävaim mäng Tammeka eest?
(Martti, Tallinn)
Tuleb eredalt meelde, kui 2010. aastal võitsime kodus 2 : 1 FC Florat. Sellised mehed nagu Henri Anier ja Sander Post tulid Tartusse tiitlit vormistama - panid isegi kuldsed särgid juba selga, aga pidid hoopis kaotusega lahkuma. Lõpuks tulid nad küll meistriks, aga vähemalt ei saanud nad meie hoovis karikat pea kohale tõsta.

Mis on Tšehhi ja Eesti jalgpalli suurim erinevus?
(Andrus, Pärnu)
Tšehhis on väga intensiivne jalgpall, seal joostakse väga-väga palju. Seal üldiselt sellist taktikalist õpetust pole, et hoiame siit kompaktsena ja sealt nõelame - Tšehhis öeldakse, et pall on seal, jookse sajaga peale ja anna keha. See on hästi võitluslik ja meenutab Inglismaa madalamate liigade jalgpalli; seepärast on Tšehhist lihtne minna Saksamaa liigadesse mängima, sest ka seal on hästi füüsiline jalgpall. Lisaks erineb Tšehhi - nagu vist kõik maad - Eestist selle poolest, et seal on harrastajate arv meeletult suurem, kõik inimesed on elus jalgpalli mänginud. Näiteks ühel korral tegime trenni ühe kooli staadionil ning kui jäime pärast treeningu lõppu ise lisaharjutusi tegema, siis nägime, kuidas sinna tulid kaks eluheidikut. Nad viskasid särgid seljast ja hakkasid kaasa võetud palliga jalgpalli mängima ning me kõrvalt vaatasime, et neil on tehniline pagas täiesti olemas. See näitab, kui lai jalgpall seal tegelikult on.

Kas sind lapsena Põlvas käsipalli juurde ei meelitatud?
(Karl, Torma)
Kuna minu koolis oli üks kehalise kasvatuse õpetaja legendaarne käsipallitreener Kalmer Musting, siis eks ta ikka kutsus mind ja ühel korral käisingi trennis, sest sel päeval jalgpallitrenni lihtsalt polnud. Käsipalli reeglitest ma eriti midagi ei teadnud, aga lugesin mängu hästi ja pärast seda käis Kalmer mulle korduvalt ütlemas, et käsipallis on koondisesse lihtsam jõuda kui jalgpallis. Võtsin endale südameasjaks talle vastupidist tõestada, nii et Kalmer, aitäh selle eest, et ma jõudsin koondisesse! Aga eks ma vaatan praegu tagantjärele oma käsi, mis on hirmus suured, ja mõtlen, et äkki oleks tõesti käsipallis tipule palju lähemale jõudnud (naerab - toim.). Aga ma ei kahetse muidugi midagi!

Mis on su halvim omadus mängijana?
(Paul, Tallinn)
Selleks oli ülemõtlemine. Ma pabistasin teatud olukordades liiga palju, sest kui meenutan oma debüüte - nii Eestis, Tšehhis kui ka koondistes -, siis need olid ikka päris värisevad.

Kas oled oma karjääris midagi kahetsenud?
(Jaana, Viljandi)
Üks sõber ütles mulle kunagi, et ühtegi otsust pole mõtet kahetseda, sest sellel hetkel pidasid sa seda ju parimaks võimalikuks otsuseks või tegevuseks. Kui ma aga saaksin midagi uuesti või teisiti teha, siis Tšehhis oli periood, kus ma end liiga palju treenisin ja endalt liiga palju nõudsin. Seal olid Vene koolkonna treenerid, kellelt oli rasket saada infot, kuidas paremaks saada, nii et pidin ise leiutama ning põletasin end läbi.

Kumb on magusam: kas skoorimine või puhas leht? Ning kui saaksid valida, kas tahaksid vahetada kaitsemängija koha ründaja vastu?
(@sanntsss ja @jaanus_vainjarv)
Skoorida on muidugi mõnusam - kõik vaatavad sinu poole, plaksutavad sulle ja sa saad erinevaid väravatähistusi välja mõelda. Samas oleneb kõik sellest, mis seisul sa midagi teed. Kui võidad 1 : 0 või hoiad raskes 0 : 0 viigimängus taga nulli, siis see on ka päris mõnus tunne, aga kui 5 : 0 võidumängus selle viienda värava lööd, siis sellel ei pruugi olla sama suurt emotsionaalset kaalu. Positsioonist rääkides oleks muidugi ründaja ägedam olla, sest saad 222 miljoni eest klubi vahetada, aga eks tuleb olla realist selles osas, kuhu sa kõige paremini sobid. Näiteks mina tahaksin küll olla ründaja, aga ei saaks, sest ma ei teeks kunagi ühelegi vastasele ära. Ehk ma ütleksin nii, et ründes on lisaks kuulsusele ikkagi raskem mängida, sest kaitsjaks saad end treenida, aga heal ründajal peab endal juba midagi väga head olemas olema.

Millise meeskonna vastu oled löönud oma parima värava?
(Aksel)
Jumal-jumal, kõik mu väravad on üpris koledad või tavalised (naerab - toim.). Aga kui peaksin valima, siis meenub sel hooajal Infoneti vastu peaga löödud värav - see oli hästi ajastatud ja ilus. Kuigi trennis tegin ma ka ükskord päris hästi: tõstsin ühest mängijast kaks korda palli üle ja siis lõin taha ristnurka. Aga see vist ei loe?

Millal plaanid oma karjääri lõpetada?
(@miku.mikker)
Kihvt oleks, kui tuleks meistriks ja siis lõpetaks, aga eks ma ilmselt lõpetan ikkagi siis, kui tunnen, et olen jalgpallist piisavalt õppinud, ega tunne enam kirge mängimise vastu.

Kellega Tammeka tiimikaaslastest saad kõige paremini läbi?
(Liis, Tallinn)
Mul on selline tobe harjumus, et kõik need, kellega ma hästi läbi saan ja enne trenni paaris söötu lükkan, hakkavad ära pudenema: esmalt riputas Kristjan Tiirik putsad varna, nüüd läks Eino Puri poole hooaja pealt minema. Ei tea, kas asi on minus, aga kõik kuidagi eemalduvad ja ma ei julgegi enam kedagi välja valida (naerab - toim.). Tegelikult saan ma kõigiga hästi läbi, kuigi trenniväliselt pole eriti kellegagi suhtlemiseks aega jäänud.

Olid üheks Sepa staadioni ühisrahastuse projekti eestvedajaks ning lõid seal staadioni esimese värava. Kuidas seda tagantjärele hindad?
(Liisi, Tartu)
See oli väga uskumatu ja kui aus olla, siis ma enne üldse ei mõelnud, mida see tähendaks. Minu jaoks on tervislikum mitte mõelda oma mängimisele ja nagu näha, just siis juhtuvadki muinasjutulised asjad. Aga see oli tõesti imeline ning seda ei saa keegi mu nimelt kunagi ära võtta, see läheb ajalukku.

Kui saaksid midagi jalgpalli juures muuta, siis mis see oleks?
(@renukas22)
Jalgpall ilma suluseisuta oleks väga huvitav. Seda on küll keeruline ette kujutada, aga väravaid oleks palju rohkem ja mäng oleks palju kaootilisem. Tahaksin näha sellist mängu Barcelona ja Madridi Reali vahel ning siis saaksin edasi otsustada, kas selline muudatus oleks hea.

Mis on sul seni ainsast A-koondise mängust parimana meeles?
(Fredi, Tallinn)
See, kuidas Eduardo da Silva tegi mulle kannaga jalge vahelt, siis anti veel kaks söötu ning siis löödi värav (naerab - toim.). Aga sisuliselt on mul ikkagi kõik meeles: see, kuidas staadionile sõitsime, millises hotellis olime, kuidas soojendusel ruutu mängisime. See oli ikkagi mu karjääri tipphetk ja kõik jääb meelde.

Mis oleksid kolm asja/nippi, mida õpetaksid järgmisele Tammeka kaptenile?
(@karmengoldin)
1) sportliku viha tekitamine ja hoidmine. Seda peab kapten oskama ning ise ette näitama, et teised saaksid malli võtta;
2) ausus nii enda kui ka teiste vastu. Kui olukord nõuab, pead ausalt välja ütlema teistele ja ka endale, mis valesti on. Enda sees ei tohi hoida asju;
3) soovin, et järgmine Tammeka kapten viiks Tammeka Eesti meistriks, nii et jõudu tööle talle!

Kaarel Kiidron

Sünniaeg: 30.04.1990

Koduklubi: Tartu Tammeka

Varasemad välisklubid: Žižkovi FK Viktoria

Koondisekarjäär: 1/0