TREEENERILT HARRASTAJALE: Tiina Möll: valige mitmekülgne treening
Tiina on aktiivne tark tegus naine, kes on Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik, kuid samas ka treener ja erinevate spordiürituste organiseerija. Tiina oli Eesti Euroopa Nõukogu spordikonverentsi „Sport, haridus, ülikool: ühendades jõud sportlaste topeltkarjääri ja aktiivse ühiskonna nimel” üks peakorraldajaid ja Euroopa Spordinädala avamise Eesti-poolne koordineerija.
Tiina on nii särav teoreetik kui ka inspireeriv praktik: nii viib ta läbi erinevaid liikumistunde. Ta on juhendanud vesiaeroobika treeninguid üle 20 aasta, koolitanud vesiaeroobika treenereid Eesti Võimlemisliidus, omades EOK VI taseme treeneri kvalifikatsiooni. Kord nädalas toimuvad Tiinal ka venitustunnid Audentes Fitnessi klubis. Viimasel ajal on vaba aega vähem, kuid meeliköitev hobi on ka beebide ujumistundide juhendamine. Ta peres kasvavad kaks poega, 6- aastane Timo ja peagi neljaseks saav Remi.
Mis on Sinu ootused Spordinädalale?
Loodan, et selle nädala raames korraldatud spordisündmused motiveerivad liikuma ka neid inimesi, kes ei ole seni väga aktiivsed olnud. Oma igapäevases töös tegelen pidevalt inimeste liikuma meelitamisega. Rõhutan oma treeningutel pidevalt seda, et valige mitmekülgne treening, valikuid on palju. Oluline on teha seda, mis meeldib ja mis peamine, pärast treeningut peab olema hea olla! Paljudel on siiani arusaam, et treening peab kindlasti olema raske ja pärast peab igalt poolt valutama – ei pea!
Mis on Sinu jaoks kõige olulisemad üritused Spordinädala raames?
Minu jaoks oli kõige olulisem Euroopa Spordinädala avamine Tartus 23. septembril, kus ligi 3000 last näitasid Tartu maratoni rattamaratoni lastesõitudega oma liikumisrõõmu ja Euroopa kõrgeimad spordiametnikud kogunesid Tartusse edastama oma sõnumit: #BeActive (ole liikuv!). Isiklikult osalesin ka eriolümpia spordipäeval “Saalihokipäev kuulsustega“. Selle päeva korraldasime intellektipuudega sportlastele, kutsudes sinna mitmeid kuulsaid ja tuntud Eesti inimesi, et nad saaks kogeda mängurõõmu koos meie sportlastega. See on ka märk meie ühiskonnale, et vaadake, me oleme olemas ja meil on samuti õigus sportida, teha toredaid asju, kohtuda kuulsate inimestega nagu kõigil teistel! Muidugi on tähtis iga Spordinädala sündmus igas pisemaski maakohas, peamine, et spordirõõmu jaguks mitte ainult sellesse nädalasse, vaid see saaks igapäevaseks harjumuseks ning hoiaks meid tervena.
Miks ettevõtjad võiksid toetada inimeste sportimist ka tööaja vältel?
Kui töötajad on terved, suudavad nad paremini tööd teha. Liikuvad inimesed on rõõmsamad, suudavad paremini keskenduda ja ka töövõime on parem. Selline investeering oma töötajatesse tasub igatpidi ära: ka töötaja tunneb, et tööandja väärtustab teda. Seda enam, et Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koos paljude koostööpartneritega on alates 2018. aastast tööandjal võimalik kulutada maksuvabalt kuni 400 eurot aastas töötaja sportimistingimuste loomisele. Käesoleva töökohaspordikuu raames viisin läbi oma töökohas praktilise venitustunni, et motiveerida oma töökaaslaseid tegema teadlikke pause arvutitöö ajal.
Milline on Sinu ideaalne tööandja just liikumise kontekstis?
Hea tööandja on see, kes pakub töötajatele välja liikumisvõimalusi ja soosib seda nii ajaliselt kui rahaliselt toetades. Olgu see siis erinevates liikumissarjades kaasalöömine või ujula kasutamise võimalus vms. Hea tööandja on ka paindlik ja tark: ta laseb oma töötajal hingata ja teha ka neid asju, mis silma särama panevad. Siis on kindel, et ka töö tehtud saab!
Kõik inimesed on hõivatud ja üks võimalus olla aktiivsem on see, kui lisad oma igapäevaellu tavapärast liikumist. Käid rohkem jala, kulged liftide asemel treppidest, teed pause ja planeerid oma päeva sisse ka treeningu. Ka enda kontoriaega ja treeninguid pean hästi planeerima. Kui annan pärast tööpäeva treeningu, siis on see selline meeldiv kohustus - tõenäoliselt unustaksin muidu ennast hiliste õhtutundideni arvuti taha. Veelgi enam, püüan spordiklubisse kaasa võtta lapsed, et pärast treeningut tegeleda aktiivselt ka nendega. Päevas on ainult 24 tundi ja vahel jääb seda väheseks.
Töötad ministeeriumis alates 2008.aastast, mida oled selle aja jooksul korda saatnud?
Pean oma kõige suuremaks väljakutseks ja õnnestumiseks just lõppenud eesistumise spordikonverentsi korraldamist ja Euroopa Spordinädala avaürituse koordineerimist. Konverentsil osales ligi 180 inimest 28 riigist, toimus veebiülekanne, mis on järelvaadatav. Ka Euroopa Spordinädala avamist oli võimalik jälgida veebiülekande kaudu kõikidest Euroopa riikidest, korraldusse oli kaasatud väga palju osapooli nagu Euroopa Komisjon, Kultuuriministeerium, Tartu linn, Klubi Tartu Maraton, Eesti Akadeemiline Spordiliit. Enne seda oli suurem õnnestumine 2010 riikliku liikumisharrastuse arengukava valmimine.
Kuidas sattusid treeneritöö juurde?
Pärast Türi Keskkooli lõpetamist avanes võimalus jätkata kaks aastat õpingud Soomes rootsikeelses Norrvalla Spordiinstituudis. Seejärel oli loomulik jätk minna õppima Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda liikumisteaduseid ja füsioteraapiat. Samal ajal alustasin vesiaeroobika ja aeroobika treeningute juhendamisega. Tegelesin aktiivselt kõikvõimalike spordialade harrastamise ja ürituste korraldamisega nii vabatahtlikuna kui hiljem töötajana. Mulle meeldis ujuda, suusatada, võimelda, sukelduda, veepalli mängida, matkata, erinevaid keeli õppida ja reisida, olin päris aktiivne tegelane. Vesiaeroobika on olnud üks suur kirg. Mul on olnud võimalus mitmeid kordi esineda treenerina ka välisconventionitel ja olen olnud veefestivali „Vesi pritsib!“ ja Aquafest üks korraldajatest 15 a. Pärast laste sündi läksin Soome, et läbida beebide ujutamise kursus ning viimased kuus aastat olen tegelenud ka sellega.
Kuidas Su oma liikumisalane tee algas?
Väikelinnas Türil kasvades oli loomulik sattuda Leonhard Soomi kergejõustiku treeningutesse. Olin selline üsna andetu, keskpärane pontsakas laps, kuid töökus ja sihikindlus olid mul omal kohal. Tegelesin kergejõustikuga väga mitmekülgsel moel 12 aastat ja kõige paremini tulid välja kiirkäimine, heite- ja tõukealad. Juba lapsena sai mulle selgeks, et liikuda on lahe, eesmärgi täitmiseks tuleb pingutada ja vaeva näha. Treener Soom oskas oma õpilasi motiveerida, pingutama panna, õpetada eesmärke seadma ja nendeni jõudma. Soome õpingute ajal aga avastasin, et liikumisharrastusega tegelemine on palju lahedam. Elu ei ole vaid sport ja tulemused. Eluviis on tähtis, rõõm liikumisest ja hea seltskond käivad selle juurde.
Olen pea aastakümne töötanud Eesti Akadeemilises Spordiliidus, luues tudengitele võistlemise ja liikumise võimalusi, korraldades spordiseminare, viies neid välja tudengite maailmameistrivõistlustele ja universiaadidele. See oli väga põnev ajajärk minu elus: liikumine, sport ja elurõõm kõikjal minu ümber.
Kui kaua oled olnud seotud eriolümpia teemaga?
Eriolümpia juurde kutsuti mind neli aastat tagasi. Olen suhelnud palju peamiselt Euroopa organisatsioonidega, tegelenud projektide kirjutamise ja elluviimisega. Olen kooliajast saati teinud aeg-ajalt vabatahtlikku tööd ja löönud ikka seal kaasa, kus põnevad asjad teoksil. Eriolümpia sportlased on suur inspiratsiooniallikas: kuigi neil on intellektipuue, tihti ka muud kehalised raskused, on nad niivõrd avatud, toredad ja vahetud. Kui viibid nende seltskonnas, kaob igasugune soov viriseda, et ma ei viitsi vms. Lihtsalt hakkaks piinlik. Mulle on olnud suureks väljakutseks ja võimaluseks käia meie suurepäraste sportlastega delegatsiooni juhina kahtedel maailmamängudel Los Angeleses ja Grazis. Eriolümpia pere on üle maailma väga ühtne ja soe seltskond. Meil on kõigil palju teha, et märgata ja aidata enda ümber erilisi inimesi.
Kuidas Sa enda lapsi liikuma inspireerid, mis on Sinu sõnum lapsevanematele?
Olen beebieast alates käinud oma lastega koos spordihallis ujumas, pargis jalgrattaga sõitmas. Nad käivad minuga vahel kaasas eriolümpia võistlustel ja treeningutel – harjuvad ka sellega, et kõik inimesed on erinevad ja see on normaalne. Eeskuju on ikka inspireeriv. Olen aga aru saanud, et laps õpib paremini ujuma mitte oma ema, vaid ikka võõra treeneri käe all. Seega usaldan oma lapsi meelsasti ka teiste spetsialistide hoole alla. Ise naudin igapäevast liikumist ja ajas kulgemist koos oma perega. Koos liikumist soovitan ka teistele peredele, kust need harjumised ikka tulevad? Ühised matkamised, seenelkäigud, piknikud, ujumised, nii on mõnus!
Oled lõpetanud Tartu Ülikooli. Mida on andnud Sulle teadustöö ja teaduslik vaade liikumisele?
Teadustööga läksin omal ajal päris süvitsi. Olin väga põnevil toitumisteadustest. Uurisin magistritöö käigus sportlaste toitumist ja selle mõju kehakaalule ja kaudset mõju tulemusele. Enne seda oli teemaks treeningu mõju südame-veresoonkonnale. Teadustöö toetas kindlasti palju minu praktilisi treeninguid vesiaeroobika treenerina. Sain kõik teadmised praktikasse panna ja see oli nii põnev! Minust ei saanud küll teadlast, spordi organiseerimine ja administreerimine olid sel hetkel huvitavamad. Küll aga läbisin kolm aastat tagasi Annely Sootsi Tervisekooli ja sain aastaga toitumisnõustaja diplomi. Toitumismaailm on väga huvitav ja isegi, kui need teadmised peamiselt enda tarbeks said kogutud, siis oskan teha ise ja oma perele paremaid valikuid ses mitmekülgses maailmas.
Mis on Eesti liikumismaastikul viimastel aegadel muutnud?
Inimesed on muutunud teadlikumaks, ostetakse paremat spordivarustust, millega kannatab õues liikuda ka kehvema ilmaga. Mulle tundub, et inimesed on aru saanud, et sellist tabletti ei ole olemas, mis teeb terveks, võlusõna on „liikumine“!
Kuidas hoida tasakaalu ja püsida terve?
Väga raske on püsida tasakaalus, kui ükskõik millega liiale minna. Olgu see treening, töötamine, söömine, joomine, pidutsemine – kõike mõõdukalt! Head inimsuhted, mõõdukas liikumine ja huvipakkuv töö ning kvaliteetaeg pere ja lähedaste seltsis aitavad kindlasti tasakaalu leidmisele kaasa.
Kes on Su suurimad eeskujud liikumise maastikul?
Väga suureks eeskujuks on olümpiavõitja Gerd Kanter oma mõnusa filosoofia ja suure mõttemaailmaga.
Mis on Su isiklikud sihid ja ambitsioonid liikumise maastiku erinevatel tasanditel?
Praegu olen andnud endast kõik äsjaste suurte ürituste korraldamisel. Nüüd tahaks jälle normaalse elurütmi juurde pöörduda, saada tasakaalu töö ja puhkuse aeg ning leida aega enda treeninguteks ning veeta aega koos oma armsa perega.
Mis on Sinu lõpusoovid töökohaspordikuu raames eestimaalastele?
Olge mõnusad! Ärge unustage end arvuti taha! Ennetage terviseprobleeme, mis tekivad ületöötamisest. Ainuke tervislik võimalus selleks on leida oma rütm, liikuda ja pinged maha raputada. Tehke seda koos oma töökaaslaste, peredega või üksi, nii nagu kellelegi sobib! Maailmas on väga palju erinevaid liikumisviise ja spordialasid, leidke endale sobiv!
