Põhiprintsiibid jäävad paika: play-off'idest välja jäänud 14 meeskonda lähevad piltlikult öeldes loosirattasse, kust tõmmatakse välja suvise drafti järjestus - sealjuures on vähem võite saanud meeskonnal suurem võimalus saada esimene valik.
Muutuvad aga tõenäosusprotsendid: kui varem oli näiteks kõige halvema võitude-kaotuste suhtega lõpetava meeskonna võimalus esimene valik saada 25 protsenti, tagantpoolt teisel meeskonnal 19,9 ning kolmandal 15,6 protsenti, siis nüüd on need ühtlustatud - kolmel kõige halvemal meeskonnal on võrdne 14-protsendiline võimalus drafti esimene valik endale saada. Mõnevõrra tõusid ka tagumiste meeskondade võimalused loosiga kõrge valik võita.
Uue ja vana süsteemi võrdlus:
Säärase muudatuse eesmärgiks on anda meeskondadele vähem motivatsiooni sihilikult kaotamiseks kõrge draftivaliku saamise nimel. Mängijad annavad endast mõistagi väljakul kõik, kuid viimastel aastatel on üha sagedasemad juhud, kus treenerid ja tiimi juhtkond panevad võistkonna sellisesse olukorda, kus võitmine on võimalikult raske - seda näiteks heade pallurite koosseisust välja jätmise või nende tiimist mujale vahetamise kaudu.
Eelmisel hooajal paistis sellise tegevusega eriti silma näiteks Phoenix Suns, kes andis hooaja teisel poolel oma parematele palluritele - Eric Bledsoe'le, Tyson Chandlerile ja Brandon Knightile - mitu kuud (!) vabaks, et lasta noormängijatel platsil möllata. Selline ilmselge taktika häiris paljusid ning draftisüsteemi muutmine on ilmselt esimene samm taolise tegevuse väljajuurimise teel.
