Kuid Läti... visata ise 97 punkti ja ikkagi kaotada - siin saab põhjus olla vaid erakordselt kehvas kaitses. Juba enne mängu võis karta, et just see element võibki saada paberil pisut tugevamana näiva Läti komistuskiviks. Läti rünnakule suunatud tagaliini jaoks käis Sloveenia vedurite Goran Dragici ja Luka Doncici pidurdamine lihtsalt üle jõu.

Sloveenia tagamängijad astusid Läti kaitsest pealtnäha probleemideta läbi. Kui aga lätlased korraldasid nii-öelda ebavõrdse vahetuse, lahendati ka need olukorrad enda kasuks. Läti kaitse ei saanud palju abi ka korvi alust valvanud Kristaps Porzingisest. Ka tema jaoks on kaitsemäng nõrk külg. Blokeeringud on silmale ilusad, kuid heaks kaitseks nendest üksi ei piisa. Lisaks kipub ta mõnedes olukordades liiga uljalt tegutsema, mis omakorda viib kergekäeliste vigade teenimisele.

Samas ei saa ütleda, et Läti olnuks veerandfinaalis lootusetult halb. Kugel sellest. Vaatamata nõrgale kaitsele, mängiti väärikalt. Paraku elati kolmandal veerandajal üle saatuslik mõõn ning nendest hetkedest lendab paar kivi ka nende peatreeneri kapsaaeda.

Oli hetk, kui lätlased võtsid mitte väljamängitud kohtadest kiirustatud viskeid, ent ei tabanud. Ainars Bagatskis aga viivitas sekkumisega. 20 sekundit enne kolmanda veerandaja lõppu võttis ta aga emotsioonide pealt minutilise mõtlemisaja, mis oli tal teisel poolajal juba teine. Sellega röövis ta endalt neljanda veerandaja lõpus mängu käigu mõjutamise hoova. Lõpuks otsustavad mängu saatuse just sellised pisidetailid.

Sloveenia tegutsemine oli aga vaimustav ja hämmingut tekitav. Kust võtab üks 18-aastane noormees sellise enesekindluse, et asuda EMi veerandfinaalis ise asju otsustama? Kuid just sed Doncic tegi. Üks asi on rünnakuaja lõpus ülikaugelt teele saadetud lauapõrke kolmene, kuid hoopis kõvemat klassi näitas ta mõni rünnak hiljem, kui läks rünnakut lõpetama teadlikult ise endale välja mängitud kolmesega või veel hiljem Porzingise vastu korvi alla murdes. See oli tase!

Ja muidugi Dragici hindamatud liidriomadused, milleta Sloveenia koondis poleks kuhugi jõudnud. Märkimisväärne on ka Klemen Prepelici ülim kindlakäelisus - vabavisked 12st 12. Ka see, kuidas kogu Sloveenia koondis hingab kui ühtses rütmis ja millise emotsiooniga mängitakse.

Üks must plekk siiski Sloveenia edu varjutab. Tegemist pole puhtalt Sloveenia korvpalli triumfiga. Kui ameeriklasele Anthony Randolphile poleks vahetult enne EMi Sloveenia kodakondsust vormistatud ja teda koondisse kaasatud, oleks EMi poolfinaali jõudmine olnud vägagi küsitav. Mängis ju Randolph ühte võtmerolli ka Läti vastu - 16 punkti, 9 lauda ja lisaks tõhus töö kaitses.

Jah, kõik on seaduslik, sest rahvuvaheline alaliit on kehtestanud idiootse reegli, mis lubab koondistel kasutada ühte võõramaalast. Kuid selge varju, see võidule jätab. Eriti siis, kui alistatuks oli nii-öelda puhas koondis.