Kuigi tegemist on alles suurturniiri avamänguga, võib täna Gdański kesklinnast kümnekonna kilomeetri kaugusel Ergo Arenal lahti rulluv kohtumine olla määrava tähtsusega, kui pidada silmas alagrupist edasipääsemist. Nimelt kuuluvad lisaks headele naabritele A-alagruppi veel maailma võrkpalli tõelised suurjõud Poola ja Serbia ning edasi pääsevad grupist vaid kolm paremat.

Loomulikult teavad seda kõike nii Eesti kui Soome pallurid. „Soome vastu saab olema väga tähtis mäng ja vigade parandamiseks ruumi ei ole. Võitmiseks peame mängima võimalikult võistkondlikult ja näitama positiivset võrkpalli,” sõnas rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal. „Võistkond on konditsioonis, kus oleme võimelised endast maksimumi välja pigistama. Kui suudame väljakul naeratada ja olla positiivsed, siis on kõik võimalik,” lisas ta.

Eesootavat mängu analüüsides rõhutasid mõlema võistkonna peatreenerid, et üheks võtmeteguriks kujuneb servi vastuvõtt. Rahvusmeeskonna statistik Alar Rikberg sõnas, et hea vastuvõtt võib anda meile suisa pool võitu. Põhjuseks see, et pallingus peitubki vastaste üks trumpe, kus põhikoosseisust viis mängijat löövad väga teravat planeerivat servi. Lisame siia veel diagonaalründaja Olli-Pekka Ojansivu tugeva jõuservi. „Eestil on head mängijad, teil on tugev rünnak ja võimsad keskblokeerijad. Soome koondis pole kõige pikem ega kõige jõulisemate mängijatega. Peame mängima oma mängu, tehes võimalikult vähe vigu ning võitlema igal pallivahetusel, justkui oleks see maailmas viimane,” rääkis vastaste loots Tuomas Sammelvuo. Soomlaste ridades on vaid kolm meest üle kahe meetri ja neistki pikim 203 sentimeetrit. Rahvusmeeskonnas kõrguvad teadupärast Oliver Venno 210 ja Andri Aganits 207 sentimeetri peal. Neist viimasel täitub muide täna rahvusmeeskonna särgis sada kohtumist.

Naabrid on omavahel kohtunud küll 32 korda ja senine saldo on tugevalt soomlaste kasuks, kes on võitnud vastasseisudest koguni veerandsada, ent samas suuri järeldusi eelnevast teha ei saa. Nimelt jääb võistkondade viimane duell aastasse 2012, kus Tallinnas peetud mäng lõppes soomlaste 3:2 võiduga. Küll on ohtralt kokkpuuteid aga klubitasandil. Kert Toobal on karjääri jooksul palle ette tõstnud Ojansivule, kes lõppenud hooajal pallis Iraanis. Tema vend Andres oli eelmisel hooajal Antwerpenis koos nurgaründaja Elviss Krastinsi ja tempomehe Sauli Sinkkoneniga. Oliver Venno kuulus samasse klubisse teise nurgaründaja Antti Siltalaga ning sidemängija Eemi Tervaportti pallis ühes meeskonnas Andri Aganitsaga.

Soe ja sõbralik õhkkond paistab välja ka hotellist, kus teineteist tervitatakse ja ikka ning jälle ühisteks vestlusteks peatutakse. Täna õhtul Ergo Arenal vennassuhted ajutiselt loomulikult külmutatakse, sest mängus ihkavad mõlemad meeskonnad võitu, ent eilselt pressikonverentsilt jäi nii meie kapteni kui vastaste peatreeneri öelduna kajama ka midagi suuremat, kui vaid eelseisev mäng, milleks on võrkpalli üldise populaarsuse suurendamine. Las siin kõlada Sammelvuo sõnad. „Loodan, et pärast mängu ütlevad paljud lapsed nii Eestis kui Soomes oma vanematele, et tahavad hakata võrkpalli mängia ja uurivad, kuhu oleks võimalik trenni minna,” rääkis soomlaste peatreener.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena