Rootsi tsenter Carl Engström: leping Tartuga on minu jaoks samm õiges suunas
Engström alustas Eesti vastu pingilt ning sai kirja vaid üheksa minutit, olles 72:77 kaotusmängus üks kahest rootslasest, kes skoori ei avanud. Paanikaks siiski põhjust pole. 216 cm pikkune keskmängija usub, et homses mängus saab ta jälle võimaluse end rohkem tõestada.
Delfi ja Eesti Päevaleht sai Engströmiga jutule pärast eilset mängu, kui rootslane oli lõpetanud jutuajamise Tartu Ülikooli mänedžeri Meelis Pastakuga.
Kuidas sulle su roll Rootsi koondises praegu sobib?
Ma ei olnud oma mänguga täna (eile - toim) üldse rahul. Aga need on alles kontrollmängud. Mõni mäng saan rohkem mänguaega, mõni vähem. Esimeses Hollandi mängus ei saanud ma ka eriti palju väljakule, teises mängisin jällegi rohkem. Proovime hetkel erinevaid asju.
Oli see su esimene mäng Eestis?
Ei. Kaks-kolm aastat tagasi pidasime siin Södertäljega hooajaeelse turniiri (2014. aastal Tondiraba jäähallis, osalesid Södertälje Kings, Kalev/Cramo, Riia Barons Kvartals ja Loimaa Bisons - toim).
Tundsid sa oma tulevased meeskonnakaaslased ka ära?
Kuidas Tartu meeskond sinuni üldse jõudis?
Nad võtsid mu agendiga ühendust ning seejärel hakkasin mina juba nendega rääkima. Nad märkasid mind ilmselt eelmisel aastal Nevežise mängudes Balti liigas. Meil oli paar mängu ka Eesti klubide vastu.
Sõlmisid Tartuga lepingu juba juuli alguses, mis ei ole kuigi tavaline. Tahtsid selle enne koondisemänge kaelast ära saada?
Ei, mitte seda. See, mis nad rääkisid, kõlas lihtsalt minu jaoks kui hea variant. Usun, et meil tuleb edukas aasta. Vahel on hea varakult allkiri paberile saada. Kui leiad õige meeskonna varem, ei pea augusti või septembrini ootama, nagu mõned teevad.
Usud, et see on sinu karjääris samm edasi?
Kindlasti. Ütleksin, et samm õiges suunas. Tunne on hea.
Tartlased ootavad sinult liidrirolli täitmist. On see sinu jaoks tuttav olukord?
Olen valmis tegema seda, mida iganes minult oodatakse. Kui nad tahavad minust liidri teha, annan endast parima, et ootusi täita.
Eelmisel hooajal mängisid tervelt kolmes klubis - Hispaania esiliigas, Leedus Nevežises ja Rootsis Uppsalas. Miks sa nii palju rändasid?
Hispaania klubis olin üks kolmest mehest, kes varakult lepingu sõlmis, kuid see meeskond ei sobinud mulle. Juba nädala pärast liitusin Nevežisega, kus tundsin end päris hästi. Mind toodi asendama meest, keda nad arvasid olevat vigastatud terve hooaja, kuid ta tuli varem tagasi. Sel hetkel, jaanuaris, polnud enam lihtne õiget meeskonda leida. Vaatasin ka väljaspool Euroopat ringi, aga maandusin endale tuttavas Uppsala meeskonnas, kellel oli tsenter puudu. Teadsin, et saan seal palju mängida, mida mul selleks ajaks vaja oligi.
Oled ise suutnud viimasel ajal püsida vigastustevaba?
Jah, täiesti.
