Ülimalt kahju: Eesti koondiseski mänginud noor tulevikulootus tegi jalgpalliga lõpparve
Eelmise aasta suvel Eesti A-koondises debüteerinud Jan Kokla on sunnitud jalgpallurikarjäärile joone alla tõmbama.
20-aastane keskpoolkaitsja debüteeris eelmise aasta 1. juunil Magnus Pehrssoni käe all Eesti koondise eest koduses maavõistlusmängus Andorra vastu, kuid paraku jäigi see tipptasemel mehe viimaseks ametlikuks mänguks. Saldoks A-koondise eest jäigi üks mäng ja üks väravasööt.
Nukra sammu põhjuseks on jätkuvad terviseprobleemid. "Eelmise aasta juulis pärast A-koondise debüüti, FC Flora euromängude perioodil, tundsin aina enam, et füüsiliselt on keeruline väljakul hakkama saada. Vereproovist selgus, et olin oma elu raskeimal ajal (gümnaasiumi lõpetamine, A-koondise kutse, FC Flora põhikoosseisu murdmine) põdenud mononukleoosi. Nooruse tõttu ei osanud oma keha piisavalt kuulata ja seetõttu olin haiguse perioodil pingutanud liialt ja organismi täiesti ära kurnanud. Öösiti ärkasin mitmeid kordi, sest pulss oli kõrge ja trepist üles minek ajas tõsiselt hingeldama," sõnas Kokla FC Flora kodulehele.
"Taastusin sellest viis-kuus kuud ning lootsin uue hooaja ettevalmistust alustada puhtalt lehelt. Detsembris-jaanuaris hakkas aga koormuste tõustes aina raskemaks minema, mis ühelt poolt on loomulik, teisalt oli meeskonnakaaslastega aina raskem sammu pidada ja treeningud muutusid pidevaks „kangutamiseks“. Veres olid põletikunäitajad üleloomulikult kõrged ja arstidega konsulteerides jõudsime otsusele minna mandlioperatsioonile. Pärast aprilli lõpus tehtud lõikust ja kuu ajast taastumist hakkasime jällegi koormusi tõstma, kuid lisandunud on probleemid nina ja kurguga ning peavalud. Füüsiliselt ei ole siiani läinud enesetunne paremaks.
Niivõrd pika keerulise perioodi jooksul tekib paratamatult kahtlusi ja küsimusi. Platsil olles ma tean alati, kus ma tahan/pean paiknema ja kuhu ma pean jõudma. Varasemalt ei olnud küsimust, milleks teha need lisasammud, mis füüsiliselt kurnavad. Vastus oli väga lihtne: „Mulle meeldib jalgpall ja ma naudin seda“. Viimase aasta jooksul on aga endast maksimumi välja pigistamine olnud keeruline, kurnav ja ebameeldiv. Kuna ma olen tippsportlane ja konkurents on metsik ning erinevus edu ja ebaedu vahel minimaalne, siis olukorras, kus tervise kohal on küsimärk ja vaimselt on väga raske ennast sundida maksimumi anda, tunnen, et on õige otsus sellelt rajalt kõrvale astuda," lisas noor poolkaitsja põhjalikus intervjuus.
