Täna möödub kaks aastat Jules Bianchi surmast. Mis selle ajaga vormelisõitjate turvalisuse nimel tehtud on?
Bianchi lugu on märgiline, sest tegu on esimese surmajuhtumiga vormel ühes pärast 1994. aastal Ayrton Sennaga juhtunud õnnetust. Kuigi Rahvusvaheline Autoliit (FIA) teatas resoluutselt turvanõuete karmistamisest ja autode ohutumaks muutmisest, pole reaalselt ükski katsetatav meede peale virtuaalse turvaauto reegli tänaseks käiku läinud.
Suurbritannia GP eel katsetati Sebastian Vetteli Ferraril esimesel vabatreeningul pilooti kaitsvat kilpi, kuid sakslane kurtis, et see paneb ta iiveldama ning kaheks viimaseks treeninguks heitis ta selle kõrvale. Kõva kriitikat on saanud ka teine FIA poolt välja pakutud halo-lahendus, mille eesmärk on pilooti kaitsta lahti tulnud rataste eest.
Ainus, mille FIA on suutnud Bianchi õnnetuse valguses läbi suruda, on juba 2015. aastast kehtima hakanud virtuaalse turvaauto reegel, mis sunnib sõitjaid sektori, kus avarii on juhtunud, läbima oluliselt väiksema kiirusega kui ülejäänud rajaosad.
Bianchi tegi avarii Suzuka ringrajal suures paduvihmas sõidetud Jaapani GP ajal. Ta kaotas märjal rajal oma vormeli üle juhitavuse ning kihutas otsa traktorile, mis teisaldas samas kurvis välja sõitnud Adrian Sutili Force India masinat. Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) raporti kohaselt põhjustas prantslase teelt väljasõidu kollaste hoiatuslippude lehvimisalas liiga suur sõidukiirus. Bianchi kiirus oli rajatraktorile otsasõidu hetkel 126 km/h.
FIA ametlik uurimine korraldajatel avariis süüd ei leidnud, kuid mullu mais ütles Bianchi isa Philippe, et võtab õigluse jalule seadmiseks ette kohtutee. Tänaseks pole kuulda olnud, kaugele see protsess jõudnud on või kas isa plaan üldse realiseerus.
